Pirnipuu: erinevus redaktsioonide vahel

* Alati, kui Lily "mõtles tema tööle", nägi ta silme ees selgesti suurt köögilauda. Seda Andrew’ tõttu. Sest kui Lily temalt küsis, mis on ta isa raamatute[[raamat]]ute sisuks, oli Andrew vastanud: "[[Subjekt]] ja [[objekt]] ja asjade [[olemus]]." Ja kui Lily õhkas Taevake, tal pole sellest õrna aimugi, lisas Andrew: "Siis mõelge köögilauale, kui te seda parajasti ei näe."

:Niisiis nägi ta iga kord, kui mõtles mr. Ramsay tööle, küüritud köögilauda. Praegu asus see kaheharulise pirnipuu otsas, sest nad olid jõudnud viljapuuaeda. Ning vaevalise pingutusega, et meeli puu hõbejast ja kühmulisest koorest ning kalakujulistest lehtedest[[leht]]edest lahti rebida, keskendus ta mõttes tollele viirastuslikule [[laud|lauale]], sellisest süülisest ja sõlmilisest puust küüritud köögilauale, mille tublidust aastatepikkune raske aus töö on tõestanud, ja mis kõlkus seal praegu, kõik neli jalga õhus. /---/ Seistes praegu näilises tardumuses pirnipuu all, tundis Lily neist kahest mehest voogavate muljete tulvas, et tal on oma mõtet niisama raske jälgida nagu häält, mis räägib liiga kiiresti selleks, et [[pliiats]] jõuaks sõnu üles märkida, ning see, tema hääl, lausus iseenesest, vähimagi sunnita, eitamatuid, igikestvaid, vastakaid asju, nii et pirnipuu koore praod ja kühmudki tardusid tol hetkel igaveseks paigale. /---/ Kõik need mõtted tantsisklesid üles ja alla nagu sääseparv, igaüks eraldi, kuid kõik koos imeliselt nähtamatusse venivasse võrku[[võrk]]u suletud — tantsisklesid Lily peas ja pirnipuu okste[[oks]]te ümber, kus ikka veel kõlkus too imaginaarne küüritud köögilaud, sümboliseerides Lily sügavat austust mr. Ramsay mõistuse[[mõistus]]e vastu, kuni tema ikka kiiremini ja kiiremini keriv mõte omaenese pingsusest katkes; ta tundis kergendust; kuskil siinsamas kõlas pauk, ja seejärel ilmus haavlite eest põgenev, ehmunud, käratsev, nördinud [[kuldnokk|kuldnokaparv]].

* Terrassi[[Terrass]]i ees sirutas end üles ja harali vana pirnipuu, mis kevadeti oma musta [[tüvi|tüve]], harud ja oksad nii üleni valgeid õisi[[õis]]i täis ehtis, et raputasid imestusest pead. Sügise[[Sügis]]e poole see puu ise raputas endast maha pisikesi kollaseid vahapehmeid pirne[[pirn]]e ja need siis lebasid [[rohi|rohus]] just nii, nagu see seisab salmides "Sinises purjes". Et lapsed[[laps]]ed neid üles tohtisid korjata, seda ei keelanud kunagi majaomanik vanapreili von Döhler, kes elas ülal ärklikorteris - nagu mõni "Vanamamsli saladus". Pirnipuu alust ümbritses ümar lilleklump, kus kasvasid ning õitsesid kõik need reseedad[[reseeda]]d, [[heliotroop|heliotroobid]] ja levkoid[[levkoi]]d, nagu neid taas on elustatud "Eelõitsengus" ja "Sonettides".

* Segasumma suvila ees istusid Pipi, Tommy ja Annika. Pipi ukerdas ühe, Annika teise aiaposti otsas ja Tommy kõõlus värava[[värav]]a enda peal. Oli soe ja ilus päev augustikuu[[august]]ikuu lõpus. Otse värava kõrval kasvav pirnipuu sirutas oma oksi nii kaugele alla, et lapsed võisid istudes suurema vaevata noppida parimaid väikesi kollakaspunaseid augustikuu pirne. Nad nosisid ja sülitasid pirnisüdameid tänavale.

:Peavõlur võis suure pingutuse ja tohutu ajakuluga endale lõpuks tillukese mõtlevast pirnipuust saua hankida. See puu kasvas vaid aladel, kus leidus põlismaagiat. Rõngasmere-äärsetes linnades[[linn]]ades oli tõenäoliselt vaid paar niisugust võlukepikest. Suur mõtlevast pirnipuust kirst... Rincewind püüdis rehkendada ja leidis, et isegi siis, kui too kast oleks ääreni täis tähtopaale ja ''auricholatum''<nowiki>'</nowiki>ipulki, ei maksaks selle sisu ühte kümnendikkugi kirstu enda hinnast.

* Mööda teerada tuli Kakslill - veest tilkuv, kuid rõõmust[[rõõm]]ust särav. Pagas sörkis tema järel (kõik mõtlevast pirnipuust tehtud asjad järgnesid oma omanikule kõikjale ning neid kasutati sageli esemete hoidmiseks, mis pandi hauda[[haud]]a kaasa väga rikastele surnud [[kuningas|kuningatele]], kes tahtsid olla kindlad, et nad saavad hauataguses maailmas uut elu puhta aluspesuga[[aluspesu]]ga alustada).