Paabulind: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
* Jumal ise teab, miks nad sinna [Boulogne'i metsa] olid läinud, võib-olla oli ilus ilm, aga nad olid läinud, kuulanud paabulindude kurbi häälitsusi ja märkinud uskumatu vastastikuse labase igavuse ning vastikustundega, et imelik, kuidas nii elegantsed olendid nii inetut häält teevad /---/.
** [[Margaret Drabble]], "Nõelasilm", tlk Vilma Jürisalu, 1987, lk 98
* Loomad ja linnud maha laadinud auto oli ammugi oma teed läinud, küsida, kust tuli paabulind ja mida temaga peale hakata, polnud kelleltki. Vano palvel - tema vastutas nüüd põhjast saabunud Noa karja eest - kirjutas Satenik uue telegrammi, seekord ei pidanud vastust kaua ootama, org vastas teemale lühikese, kuid vihase vastuväitega "teie naljad on kohatud".
:Paabulind pandi elama teiste lindude juurde, aga ta nuttis ja keeldus söömast ühisest toidukünast. Vano naine, Jeibogantsi Valinka, võttis ta majja, pesi künas puhtaks, kastes ettevaatlikult kopsikuga, lind kuivas üle tunni aja tema põlvedel, vanasse linasse mässituna, vaata ometi, kui palju ilu, aga lõhnab nagu tavaline märg kana, ei jõudnud Valinka ära imestada. (lk 75)
* Aja jooksul harjus ta uue kohaga, palus isegi õueväravast välja, käis tee ääres, vahtis ümberringi, aga jõudes jääraku servale, seisis kaua liikumatult, ilus ja suursugune, lumivalge krooniga ja teetolmust roosteste sulgedega, vahtis kuhugi üles, vahel hüüatas - karje rebestas hinge.
:Ta elas aasta läbi verandal, Vano meisterdas tema jaoks suure kasti, täitis selle heinaga, aga paabulind eiras seda kangekaelselt, alles krõbeda pakasega puges kasti ja roninud vana villase pleedi alla, millega Valinka ta hoolitsevalt kinni kattis, vaikis süngelt, saates varikatuse alla lendavaid harvu lumehelbeid ükskõikse pilguga. Vahel läks ta talvisesse hoovi, muutudes lumekattel hetkega peaaegu nähtamatuks, - ta tundus ümbritsevas külategelikkuses kohatult suursugune - ja jälgis pisut purgaad. Siis lendas ta märgade tiibadega laperdades verandale, tardus hetkeks rinnatisel ja sukeldus taas heinakasti. (lk 76)
* [[Narine Abgarjan]], "Taevast kukkus kolm õuna". Tõlkinud Erle Nõmm. Tänapäev, 2016
==Välislingid==
| |||