Lõks: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
29. rida:
* See oli suur raudlõks. Ma ei ole küll kunagi [[karu]]püüniseid näinud, aga ma kujutan ette, et need siin olid niisama suured kui karurauad või suuremadki. Need on inimeserauad, ütlesin ma endale, sest need on [[inimene|inimeste]] püüdmiseks üles pandud. Eriti ühe inimese püüdmiseks. Sest polnud mingit kahtlust, et rauad olid pandud minu jaoks.
** [[Clifford D. Simak]], "Libainimesed". Tõlkinud [[Krista Kaer]]. Tallinn: Eesti Raamat, 1989, lk 7
* Olen naine, kes on püütud armastuse lõksu, armastuse õuduse lõksu. Armastuse [[halvatus]]. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik [[kilpkonn]], keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga nädal aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32)▼
** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49▼
* Kui Kingpool oli veidi aja pärast metsa vahele kadunud, vaatas Muhv Sammalhabemele kohmetult otsa ja lõi siis silmad maha.▼
:"Ausalt öeldes ei ole ma oma elus veel ühtegi püünist valmistanud," ütles ta vaikselt. "Ma pole selleks lihtsalt mahti saanud, sest kogu mu vaba aeg on kulunud kirjade kirjutamisele."▼
:Sammalhabe naeratas.▼
:"Kõike tuleb ju elus ükskord esimest korda teha," rääkis ta. "Ega minagi pole mingisugune väljaõppinud püünisemeister, aga metsi mööda ringi hulkudes olen ma [[loom]]adele ülesseatud lõkse mõnikord siiski näinud. Tõtt öelda on need minus alati [[vastumeelsus]]t äratanud. Ei ole just nagu eriti ilus kedagi püünisesse meelitada, kuid praegu pole meil kahjuks teist teed. Ja niipalju kui ma asjast aru saan, ei lähegi püünise tegemiseks tarvis midagi muud kui [[labidas|labidat]] ja [[kirves]]t."
* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984, lk 53▼
47. rida ⟶ 58. rida:
* Ära astu [[kõnnitee]]lt [[tänav]]ale enne, kui saad kogu tänavast üle minna. Võid kõnniteelt vaadelda [[jalakäija]]id, kes on keset hullunud ja möirgavat [[liiklus]]t lõksu jäänud. (lk 2205)
** [[Ron Padgett]], "Kuidas olla täiuslik", tlk Marju Randlane, Akadeemia 12/2017, lk 2201-2206
▲* Olen naine, kes on püütud armastuse lõksu, armastuse õuduse lõksu. Armastuse [[halvatus]]. Nagu raske, surmava kilbi all lõksus olev hiiglaslik [[kilpkonn]], keha jäljend, mis keha maad ligi surub... Katsusin temaga nädal aega mitte kohtuda. See katse kukkus läbi. (lk 32)
▲** [[Joyce Carol Oates]], "Saatmata, kirjutamata kirjad", tõlkinud Krista Kaer, rmt: "Neli suve", tlk [[Krista Kaer]] ja [[Kersti Tigane]], 1977, lk 27-49
▲* Kui Kingpool oli veidi aja pärast metsa vahele kadunud, vaatas Muhv Sammalhabemele kohmetult otsa ja lõi siis silmad maha.
▲:"Ausalt öeldes ei ole ma oma elus veel ühtegi püünist valmistanud," ütles ta vaikselt. "Ma pole selleks lihtsalt mahti saanud, sest kogu mu vaba aeg on kulunud kirjade kirjutamisele."
▲:Sammalhabe naeratas.
▲:"Kõike tuleb ju elus ükskord esimest korda teha," rääkis ta. "Ega minagi pole mingisugune väljaõppinud püünisemeister, aga metsi mööda ringi hulkudes olen ma [[loom]]adele ülesseatud lõkse mõnikord siiski näinud. Tõtt öelda on need minus alati [[vastumeelsus]]t äratanud. Ei ole just nagu eriti ilus kedagi püünisesse meelitada, kuid praegu pole meil kahjuks teist teed. Ja niipalju kui ma asjast aru saan, ei lähegi püünise tegemiseks tarvis midagi muud kui [[labidas|labidat]] ja [[kirves]]t." (lk 53)
▲* [[Eno Raud]], "[[Naksitrallid]]", esimene raamat, 1984
==Luule==
| |||