Anna Woltz: erinevus redaktsioonide vahel

* Tõmban [[kohver|kohvril]] sanga välja ja hakkan kõndima. Rattad kõrisevad tuhmilt betoonist kõnniteel. Möödun värvilistest majadest, astun ühest valgusvihust teise - ja mõtlen noormehele, keda kord [[televiisor]]ist nägin. [[Trumani show|See kahekümneaastane tüüp oli kolmeteistkümnendast elu­aastast saadik tundnud, et ta on filmis]]. Ta ei olnud ''tõe­line'', ütles ta ise. Ja vanemad ja sõbrad ja õpetajad olid ka kõik [[näitleja]]d.

:Mul oli temast kahju. Keegi ei taha igavesti näitleja olla. Aga samal ajal mõtlesin, kas ta polnud mitte ainuke, kes ütles valjusti välja selle, mida me kõik tunneme. Põhi­koolis oli võib-olla teisiti. Aga minu [[keskkool]]is mängib igaüks mingit [[roll]]i. Tõsiselt. Terve meie [[koolimaja]] on üks suur [[teater]].

 

* Tänava lõpus on kuuerealine tee, mis lõikab põiki läbi linna. Liiklus seisab tohutus [[ummik|ummikus]] ja — otse loomuli­kult - kõik tuututavad vahetpidamata. Vähemalt pooled autodest on taksod. Mitte kuhugi minevad taksod. (lk 43)