Tempel: erinevus redaktsioonide vahel

* Oleme pettunud, kui jõuame suurte vanade puude varjust ootamatult valguse kätte. Ilusate templite asemel, mis oleksid Valgustatu kujule vääriliseks raamiks, näeme kirevat laadasaginat. Piduliku [[vaikus]]e asemel võtab meid vastu raadiomuusika ja vanade [[grammofon]]ide plärin. Muusikažanrides pole ma eriti kodus ega julge seepärast öelda, kas see on ilmalik või kiriklik muusika. Aga sadade elektrilampide säras, müüa pakutavate värviliste piltide ja helidest üle kostva, pikkadele laudadele laotatud ja osavalt arranžeeritud ohvriande reklaamivate kaubitsejate laadakisa taustal mõjub see muusika küll kõige vähem pühalikuna. Templid on pisikesed ja ehitatud nii tihedasti kõrvuti nagu kabiinid. Kui sisseastuvad usklikud eesriide kõrvale lükkavad, näeme ülekullatud Buddha kuju. Ta silmad on kadunud laugude taha. Kitsahuuleline suu naeratab. Lastele, kes tulid koos oma vanematega, on templiskäimine lausa pidu. Hele [[valgus]], mis teeb ööst päeva, on neile suureks elamuseks, sest kodus istutakse kõige paremal juhul vaid petrooleumilambi valgel. Peale selle on siin suhkrupagarid oma poed lahti löönud. (lk 99)

** [[Ursula Ullrich|Ursula]] ja Wolfgang Ullrich, "Džungel tulevikuta?", tlk R. Aro, 1973

 

==Välislingid==