Õppimine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
4. rida:
==Proosa==
* 27. Muude ettevõtmiste puhul ilmneb vili alles siis, kui nad on lõppenud, [[filosoofia]] puhul kaasneb äratundmisega [[rõõm]]; [[nauding]] ei saabu pärast õppimist, vaid nauding leiab aset õppimisega samal ajal.
** [[Epikuros]], "Ütlused", I ("Peamised arvamused. Ütlused", tlk Kaarina Rein, Akadeemia 5/2013, lk 771-781)
* Niipea kui me peame õppima midagi suurt, põgeneme kohe oma kaasasündinud armetusse ja oleme siiski alati midagi õppinud.
* Õpitakse tundma ainult seda, mida armastatakse, ning mida sügavamad ja täielikumad peavad [[teadmised]] olema, seda tugevam ja elavam peab olema [[armastus]] ja [[kirg]].
** [[Johann Wolfgang Goethe]], "Aforisme". Tõlkinud [[Mati Sirkel]]. [[Loomingu Raamatukogu]] 33/1974, lk 34
*
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[
* Aga me panime liiga vara tähele, et see parem [[tulevik]], mida mõtlesid kodus meie [[isa]]d ja [[ema]]d, ei lange koguni mitte rüppe neile, kes on hästi õppinud, vaid otse vastupidi; paremat tulevikku maitsevad need, kes pole midagi õppinud või kes on õppimises näinud [[mood]]i, lõbusat [[ajaviide]]t, viisakat setskondlikku toimingut. Saavad need, kel on südant võtmiseks, aga õige õppimine nõrgendab võtmise-südant, seda arvasime mõistvat otse loomusunniliselt kõigest sellest, mis sündis meie ümber. Õige õppimine kasvatab [[südametunnistus]]t, aga meie kasvasime ajal, kus kõik katsusid elada, nagu oleks see mõiste keeleline [[eksitus]], mis tuleb võimalikult ruttu parandada. Õppimisega pidi meis ärkama [[hing]] ja [[vaim]], aga kõik elasid, nagu oleks hing rumal [[muinasjutt]] lastele ja nagu ärkaks vaim ainult alkoholiuimas. Oli [[õpetaja]]id, kes ütlesid, et õppima peab sellepärast, et meis tekiks [[vastutustunne]] iseenda, omaste, sugulaste, tuttavate, kogu eesti rahva ja [[kodumaa]] ees, sest vastutustundest sõltuvat meie kõigi tulevik, aga meie ei uskunud seda või me unustasime selle, kui nägime, et just vastutustundetud lõikavad vilja, mille pärast meid [[kool]]i oli saadetud. Milleks pidime siis nii väga oma pea[[aju]] pingutama? Kas selleks, et samuti [[pankrot]]ti minna, nagu läksid kõik need, kes olid enne meid midagi õppinud?
* [David:] "Mis me oleme vaevaga õppinud, saab viimaks meie endi [[südametunnistus]]eks." (lk 253)▼
** [[A. H. Tammsaare]], "Ma armastasin sakslast" (1935), lk 29
** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966▼
▲* [David:] "Mis me oleme vaevaga õppinud, saab viimaks meie endi
* Tund oli väga õpetlik. Õpilased jagunesid loomaliikide järgi eri rühmadesse, ja niiviisi rühmades õppisid nad kogu aeg uusi ja uusi asju. Huvitav oli see, et igaüks õppis seda, mida ta varem ei osanud teha. Cocó pidi näiteks koos varssadega ronimist harjutama, sest joosta ja hüpata oskas ta isegi. Oravad läksid ujumisbasseini, ujumistreener õpetas neid väikeste päästevööde abil ujuma, hirved tõstsid pommi, karud aga kaevasid maa-alust käiku. Üks siil proovis lõõtsutades ikka ja uuesti ronimist, küll ta oli rõõmus, kui sai kas või poole meetri kõrgusele ja õpetaja Kilpkonn teda kiitis.▼
▲** [[Karl Ristikivi]], "[[Rõõmulaul]]". Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1966, lk 253
:Vaheajal ütles Cocó Valentinile, et aasta lõpul oskavad kõik kõike, muidugi seda, mida on võimalik ära õppida, lennata suudavad ikkagi ainult linnud, sest selleks on vaja tiibu, ehkki kolm aastat tagasi olevat siin olnud üks selline õpilane, keegi väga andekas rästik, kes õppis kooli lõpetamise ajaks isegi uisutama, ehkki tal polnud jalgugi all. Kõike seda on vaja selleks, et nad ei satuks kunagi ebam eeldivasse olukorda. ▼
▲* Tund oli väga õpetlik. Õpilased jagunesid loomaliikide järgi eri rühmadesse, ja niiviisi rühmades õppisid nad kogu aeg uusi ja uusi asju. Huvitav oli see, et igaüks õppis seda, mida ta varem ei osanud teha. Cocó pidi näiteks koos
▲:Vaheajal ütles Cocó Valentinile, et aasta lõpul oskavad kõik kõike, muidugi seda, mida on võimalik ära õppida, [[lend|lennata]] suudavad ikkagi ainult [[linnud]], sest selleks on vaja
* [[Magda Szabó]], "Saaresinine", tlk [[Aino Pervik]], 1974, lk 133
* Need, kes tahavad õppida, õpivad.
:Need, kes ei taha õppida, juhivad [[ettevõte|ettevõtteid]].
:Need, kes pole võimelised ei õppima ega juhtima, suretavad välja nii [[haridus]]e kui ettevõtluse.
* Ellardi seadus raamatus [[Arthur Bloch]]. "Murphy seaduste täielik kogu". Tõlkinud Toomas Niit. Ersen 1999, lk 143
* Karl muigas. "Gerri siis ei õppinud kogu sellest loost midagi?"▼
* Õppimise ümber peaks alati jääma [[vabadus]]e aura. [[Ülikool]]istuudium peaks olema [[nauding]] iseeneses. [[Eneseväärikus]]e tunne, mis tekib otsese kasuta vaimsetest pingutustest, on kõige kindlam alus, millele [[elu]] ehitada.▼
:"Niipalju kui mina tean, on temast saanud [[narkomaan]]. Täiesti tõsiselt. Ma lugesin mõni aeg tagasi ajalehest, et ta tabati [[poevargus]]elt. Rumal poiss. Aga ma tean, et tal endal on [[pohhui]]. [[Noor]]tel on üldse tänapäeval kõigest pohhui. Või mis?"▼
** [[Marju Lepajõe]], [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et Laureaat Marju Lepajõe], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert)▼
:"Jah, siin tuleb ikka lõpuks välja see tõsiasi, et noored on hukka läinud," naeris Karl laginal.▼
:Mina ei naernud. Kuigi ma olin temaga nõus. Ma ei naernud, sest see kõik ei meeldinud mulle. Samas ma teadsin ka, et sinna ei saanud mitte midagi parata. Mitte keegi ei saanud midagi teha. Sest kui üks inimene võtaks [[maailmaparandamine|maailma parandamise]] käsile, ei tuleks sellele tööle iial lõppu.
* [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005, lk 164▼
* "SINA KÕLVATU LURJUS!" möirgas proua Vares täiest kõrist. Ta pea oli hakanud ühele poole tõmblema ja sinised veresooned meelekohtadel paistsid selgelt mitme meetri kaugusele.▼
* Tegelikult on väga tähtis, et õpilane saaks mängida seda, mis talle meeldib. See motiveerib, kui vajalik ja meeldiv on enam-vähem pooleks.▼
:"Ma tean, kuidas sa seda tegid! Sina lollpea arvad, et ma ei tea seda! Sa arvad, et võid mind haneks tõmmata, igavene kraaga selline! SA OLED SPIKRI PÄHE PEITNUD! Sa oled salakavalalt kõigi riikide [[pealinn]]ad endale PÄHE AJANUD ja arvad, et võid mind sellega ninapidi vedada!"
** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks "Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks"] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020▼
* [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006, lk 35▼
*
** [[Henry Kissinger]], "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud [[Elle Vaht]], Tallinn, 2017, lk 315
▲* "SINA KÕLVATU LURJUS!" möirgas proua Vares täiest kõrist. Ta pea oli hakanud ühele poole tõmblema ja sinised veresooned meelekohtadel paistsid selgelt mitme meetri kaugusele.
▲:"Ma tean, kuidas sa seda tegid! Sina lollpea arvad, et ma ei tea seda! Sa arvad, et võid mind haneks tõmmata, igavene kraaga selline! SA OLED SPIKRI PÄHE PEITNUD! Sa oled salakavalalt kõigi riikide [[pealinn]]ad endale PÄHE AJANUD ja arvad, et võid mind sellega ninapidi vedada!" (lk 35)
▲* [[Kristiina Kass]], "Samueli võlupadi", 2006
▲* Õppimise ümber peaks alati jääma [[vabadus]]e aura. [[Ülikool]]istuudium peaks olema
▲** [[Marju Lepajõe]], [https://fp.lhv.ee/news/5246413?locale=et Laureaat Marju Lepajõe], LHV ajakiri Investeeri, 1/2018 (veebis 02.03.2018, intervjueeris Tiit Efert)
▲* Tegelikult on väga tähtis, et õpilane saaks mängida seda, mis talle meeldib. See motiveerib, kui vajalik ja meeldiv on enam-vähem pooleks.
▲** [[Theodor Sink]], intervjuu: Merje Mändla, [https://kultuur.err.ee/1149428/theodor-sink-kui-keskenduda-ainult-sellele-kuidas-teised-mangivad-ei-saa-ise-kupseks "Theodor Sink: kui keskenduda ainult sellele, kuidas teised mängivad, ei saa ise küpseks"] ERR, 21.10.2020/Teater. Muusika. Kino 10/2020
▲* Karl muigas. "Gerri siis ei õppinud kogu sellest loost midagi?"
▲:"Niipalju kui mina tean, on temast saanud [[narkomaan]]. Täiesti tõsiselt. Ma lugesin mõni aeg tagasi ajalehest, et ta tabati [[poevargus]]elt. Rumal poiss. Aga ma tean, et tal endal on [[pohhui]]. [[Noor]]tel on üldse tänapäeval kõigest pohhui. Või mis?"
▲:"Jah, siin tuleb ikka lõpuks välja see tõsiasi, et noored on hukka läinud," naeris Karl laginal.
▲:Mina ei naernud. Kuigi ma olin temaga nõus. Ma ei naernud, sest see kõik ei meeldinud mulle. Samas ma teadsin ka, et sinna ei saanud mitte midagi parata. Mitte keegi ei saanud midagi teha. Sest kui üks inimene võtaks [[maailmaparandamine|maailma parandamise]] käsile, ei tuleks sellele tööle iial lõppu. (lk 164)
▲* [[Diana Leesalu]], "2 grammi hämaruseni", 2005
| |||