Keel: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
21. rida:
:"Mis see tähendab?"
:"Tere hommikust härra, tõttan küsima teie tervise järele."
:"Ja seda sa nimetad keeleks?" (lk 72)
* [[Alexandre Dumas vanem]], "[[Kakskümmend aastat hiljem]]", tlk [[Henno Rajandi]], 2008, lk 72
 
 
* Meie keel on kas mehaaniline, atomistlik või dünaamiline. Tõeliselt poeetiline keel peab aga olema orgaaniline, elav. Kui sageli tajutakse sõnade [[vaesus]]t, kui tahetakse tabada mitut ideed ühe hoobiga.
** [[Novalis]], "Aforisme ja fragmente". Tlk Krista Räni. Loomingu RaamatukoguLR 2006/19, lk 17
 
 
* Keele hing tuleb kõige selgemalt ilmsiks tema tõlkimatutes sõnades.
** [[Marie von Ebner-Eschenbach]], "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. [[Loomingu RaamatukoguLR]] nr 30 2007, lk 13
 
 
* Kui keel on vaid rüü, siis kulub ta räbalaks või läheb moest ära. Senikaua võib veel inimeste hulgas liikuda. Smoking ei tee kedagi surematuks, populaarseks aga küll. Ent mida kannavad viimasel ajal noored härrasmehed? Keelt, mis koosneb vaid epiteetidest! Rüüd, mis pole tehtud kangast, vaid üleni nööpidest!
** [[Karl Kraus]], "Aforisme". Tõlkinud Krista Läänemets. [[LR]] nr 31/1999, lk 68