Soomeugrilased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
2. rida:
==Proosa==
* Pidagem alati meeles, et soomeugrilased ei ole ei [[meri|mere]] ega [[mägi|mäe]], ei rohtlaane ega
** [[Oskar Loorits]], "Eestluse elujõud". Tõrvik 1951, lk 29
* [[Lina]] on vanimaid kultuurtaimi, mille kiude inimesed õppisid kasutama.
** [[Helene Kuma]], "Eesti rahvavaibad", 1976, lk 6▼
* ... sellal kui kreeklaste põhihõime ahhailased alles [[Kreeka]]sse liikusid, olid soomeugrilased ennast juba ammu [[Läänemeri|Läänemere]] kallastel sisse seadnud, üle poole tuhande aasta [[kala]] püüdnud ja marjul käinud, nii et {{Sõrendus|õhtumaine filoloogia on ikkagi väga uus asi}}. Ja huvitav asi, sest Eesti [[saatus]] olla kahe maailma, Ida ja Lääne vahel, on andnud originaalse kultuurilise sünteesi. Raske on isegi aru saada, miks [[eestlased]] peavad ennast äärealaks, kui ollakse, vastupidi, {{Sõrendus|keskel}}, kahe maailma keskel.
** [[Marju Lepajõe]], [https://keeljakirjandus.ee/ee/archives/32064 "Õhtumaise filoloogia sünd"], ettekanne ajakirja Keel ja Kirjandus konverentsil „Filoloogia lagunemine” 19. II 2016 Tallinnas Eesti Keele Instituudis
11. rida ⟶ 19. rida:
▲* [[Lina]] on vanimaid kultuurtaimi, mille kiude inimesed õppisid kasutama. Euroopas levines ta samaaegselt kudumisoskusega alates [[neoliitikum]]ist. Kujunenud traditsiooni kohaselt peetakse lina levitajaiks [[Põhja-Euroopa]]s soome-ugri rahvaid. (lk 6)
▲** [[Helene Kuma]], "Eesti rahvavaibad", 1976
[[Kategooria:Rahvad]]
| |||