Kaubamärk: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Majandus |
|||
4. rida:
* Nõukogude [[müüt|müüdi]] [[narkoos]] on sama visa ja seda on sama raske ravida nagu igasugust muud [[maania]]t või ismi. Pärast Raisatud Nädalalõppu [[Utoopia]]s on kange tahtmine saada veel vähemalt üks piisk, isegi kui jook on lahjendatud ja müügil vale sildi all. Ja [[Komintern]]i [[ideaal]]ide [[must turg|mustal turul]] leidub alati uusi silte. Komintern teeb [[loosung]]itega [[äri]] nagu salaviinakaupmees võltsitud alkoholiga, ja mida lihtsameelsem on külastaja, seda kergemini saab temast ideoloogilise puskari [[ohver]], mida müüakse [[rahu]], [[demokraatia]], [[progress]]i või mistahes muu kaubamärgi all.
** [[Arthur Koestler]], "Pühendatud", 1995, tlk [[Udo Uibo]], lk 51
* Viimaste ametlike küsitluste põhjal tunneb keskmine [[ameeriklased|ameeriklane]] umbes 1000 kaubamärki, kuid ainult 10 kohalikku [[taim]]e... Neile, kes usuvad, et rikkumata looduskeskkonna eest maksmiseks on vaja tugevat majandust ([[Rooma Klubi]] hollandlasest liige Wouter van Dieren nimetab neid autistide kastiks), on vaja kedagi, kes vabastaks nad sellest vaimsest vangitornist ja aitaks neil mõista, et keskkond ei ole kulukas eraaed.
** [[Jakob von Uexküll]], "Eesti tee rohelisse tulevikku". Aulaloeng [[Tartu Ülikool]]is 6. septembril 1994. Tõlkinud Ehte Puhang. Tartu: Tartu Ülikool, 1994
* Eesti [[kaubamärk]] on praegu maalähedus ja vaikne nokitsemine. Meie [[käsitöölised]] on õigel teel: nende kaup on lihtne, arusaadav ja mõistliku hinnaga. [---] Eesti metsadesse rajavad kodud tublid omaette tegutsejad: seebikeetjad, lambakasvatajad, käsitööesemete valmistajad. Inimesed, kes on tüdinud suurlinnade ületootmisest ja tarbimisest.
** [[Anu Hint]], kirjad: Anne Metsis, [https://eestinaine.delfi.ee/artikkel/82283753/anu-hint-maksimalistist-minimalistiks "Anu Hint, maksimalistist minimalistiks"], Eesti Naine, 01.11.2010
[[Kategooria:Õigus]]
| |||