Ta kuulus nende õnnelike inimeste hulka, kes on sündinud seiklusteks. Essex võis juba ette kindel olla, et leiab aset mõni pealesunnitud hädamaandumine, mis saab teoks just parasjagu õigel ajal ja ilmtingimata romantilises laadis. Ja mida rohkem neid juhtumeid Essexil tema viiekümne kaheksandal eluaastal ette tuli, seda rohkem nad talle meeldisid, muidugi juhul, kui ta ise terve nahaga pääses. (lk 9-10)
Ta alustab sellest, et keerab vaimukaks naljaks nende hädamaandumise Vene lennukis. See on muidugi puhas inglise huumor, milles Molotov ei tarvitse midagi naljakat leida. Aga kahtlemata venib ta lai nägu naerule ja tema terav keel vuristab vastuseks midagi tarka, humoorikat ja kindlasti poliitilist, sest ka nalja heites ei unusta venelased poliitikat. Nad on ikka ja alati olnud poolenisti tõsised ja poolenisti uhked ning surmkindlalt poliitilised. (lk 10)
