Olen oma geisõpradelt palju õppinud ja õpin edasi. Minu meessoost geisõbrad ei ole püüdnud mind maatasa suruda või panna mind endas kahtlema. Mul pole olnud nendega võistlust ega salajast kadedustedu pärast, mis kahjuks vahel võib välja lüüa noorte naiste seltskonnas, kes üksteisega võistlevad. Sa püüad olla oma sõprade edu suhtes suuremeelne ja olla õnnelik, aga ma pole iial tundnud, et mind geikuttidega võrreldaks. Ja mul pole isegi lesbidega olnud seda võrdlemise tunnet. Aga mind on kasvatanud rohkem geipoisid - lesbid tulid natuke hiljem. Kui sa oled heteromees, siis minu esinemistel on palju heteronaisi, nii et mu meeskond ütleb, et seepärast peaks ka heteromehed tulema. Aga heteromeeste jaoks olen ma liiga toores, liiga palju emotsioone, asju, millest ei taheta rääkida - see on see, mis mu kontsertidel toimub, heteromeeste jaoks on see piinavalt vaevaline.
