Peaksime mõtlema ka sellele, et mis asi üldse on edulugu – tihti on kuulda, et edulood oleks justkui need, kellest kirjutavad UK muusikakriitikud ja USA laiatarbemeedia, näiteks Lady Gaga või Arvo Pärt. Tegelikkuses on ka latvade all elu.
Eduredeli ülemisel astmel on alati ruumi. (lk 216)
Kui see, mida te teha soovite, on õige ja usute sellesse, siis asuge tegutsema! Rääkige oma unistustest ja ärge pange tähele, mida teised räägivad, kui teid saadab ajutine ebaedu, kuna nad ei tea, et igas ebaõnnestumises on suure edu alge. (lk 39)
Napoleon Hill "Mõtlemist muutes rikkaks". Tõlkinud Alvar Kuusmik, Virko Prits. Kirjastus ILO, 2009
Bioloogia ja pealehakkamine. DNA ja töö. Geneetika ja tahtejõud. Elu on kombinatsioon. Mõnel on geenid, aga pole tööeetikat ega vastupidavust. Teised töötavad nii, et veri ninast väljas, aga neil pole kaasasündinud annet. Kolmandal on mõlemad, aga nad ei looda kunagi esimese peale.
Meie tsivilisatsiooni mehed jätavad pigem ennast uhketest rõivastest ilma, et vaid saaks vabalt röövida universumi varandusi minu daami katmiseks. Uued toormaterjalid, uued tehnoloogiad, uued masinad tuuakse Tema teenimiseks mängu. Minu daam peab seega olema nii peamine kulutaja kui ka peamine kulutusvõime ja majandusliku edukuse sümbol. Sellal, kui Tema kaaslane näeb oma tehases ränka vaeva, jalutab Tema peenimatel tänavatel ja viibib luksuslikemais hotellides, mehe varandus seljas ja rinnal, sõrmedes ja randmeil, teeb põhjalikke kulutusi oma mehe majas, kus on Tema koht ja piirid, nautides seda siidist jõudeolekut, mis on vajalik, et säilitada Tema kaaslase prestiiži ja Tema enda oskust seda demonstreerida.
Tõeline naine limpsab keelega üle huulte, avab suu ja välgutab oma hambaid, kui ilmuvad fotograafid: Tema peab oma abikaasa filmiesilinastusele tulema rõõmujoovastuses, või hakatakse kohe tagaselja sosistama mehe ebaedust. Playboy-Jänku olemise kutsehaigus on kohustuslike naeratuste tõttu valutavad näomusklid.
Germaine Greer, "Stereotüüp", tlk Maris Müürsepp, rmt: "VTK-raamat", Tartu: Eesti Kirjandusmuuseum, 1999-2004 (artikkel raamatust "A Cultural Studies Reader. History, Theory, Practice", London, 1995; katkendid Greeri teosest "The Female Eunuch", 1970)
