Kainus
Proosa
muuda- Üks oskus tal siiski oli. Mehel oli silma leida prügikastide kõrvalt väärtuslikke asju. Ta oli sorteerija. Äraelamiseks käis ta oma leide pooltuttavatele või ka võhivõõrastele müümas. Aja jooksul oli ta leidnud palju head kraami: mööblitükke, riideid, ja eriti osav oli ta mitmest leitud jalatsist kombineerima suurepäraselt kokkusobivaid kingapaare. Loomulikult korjas ta pudeleidki. Selleks olid tal oma kindlad magusad kohad lokaalide ja baaride ümbruses. Seal tuli oma kohalolek varahommikusse ajastada, sest pudelikorjajaid oli teisigi. Edumaa sellises olelusvõistluses andis talle tema kainus. (lk 22)
- Riste Lehari, "Nähtamatud", rmt: "Kafe", 2022