Seni kui meie Juhaniga vett kandsime, kooris Anna pudrukartuleid. Ka siin oli meile sageli ette heidetud, et pudrukartulid on koorimata jäetud. Anna oli neid vist juba kaks korvitäit valmis koorinud ja kolmandat alustanud, kui meil veenõud otsa said. [---]
Parajasti olime oma veetalgutega suurt koorekirnu täitmas, kui isa ja ema astusid õue. Keset õue jäid nad seisma ja lõid kaht kätt kokku. Siis hüüdis ema:
"Armas aeg, mis siin lahti on? [---] Missugusele pulmarahvale sina, Anna, kartuleid koorid? Suur pesuvann kartuleid täis ja muudkui koorid aga juurde." (lk 12-13)
Jüri Parijõgi "Koduseid talitusi tegemas", lk 7-13, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981
