Moodsal ajal näitab keele elujõudu keeletehnoloogia: elus on ja ellu jäävad keeled, milles oskab inimesega suhelda arvuti ja kodutehnika, mida saab arvuti abil automaatselt analüüsida, mille jaoks luuakse ja arendatakse keeleportaale ning ... mis on esindatud Google'i tõlkemasinas. Küllap on paljud märganud, et Google'i eesti tõlge läheb aina paremaks. Aga mispärast? Puhtalt sel põhjusel, et eesti keele (veebi)tekstide hulk, millele statistikas toetuda, aina kasvab. Mida rohkem eesti tekste, uusi ja vanu eesti sõnu veebis ringleb, seda paremini tõlkemasin töötab – ja seda elujõulisem on eesti keel. Pessimistide ennustuste järgi on 21. sajandi lõpuks maailmas alles vaid mõnikümmend keelt, eeskätt just need keeled, millel on tugev keeletehnoloogiline tugi. Eesti keel on ka ses osas maailma esisajas. Võib ütelda, et eesti keel on suur keel.
Kõik EKI veebisõnastikud, korpused, keele- ning kõnetehnoloogilised rakendused on avalikult ja tasuta kättesaadavad. Kui riik annaks enda käsutusest nende teoste ja teenuste autoriõigused avalik-õiguslikule asutusele, siis kuidas tagataks nende avalik tasuta kättesaadavus?
