Keit Kasemets
ametnik
Keit Kasemets on politoloog, poliitika.guru toimetaja ja Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht aastatel 2016–2022 .
Artiklid
muuda- Ukrainlastele on avanenud ainulaadne võimaluste aken. Kas seda võimalust suudetakse kasutada, oleneb vaid osaliselt ukrainlastest. Olulisem on see, kas EL ikkagi on Ukraina vastuvõtmiseks valmis.
- Euroopa Liiduga liitumine on pikk ja keeruline protsess. Eestil läks liitumisavaldusest liitumiseni üheksa aastat. Sama kiiresti jõudis liitumiseni kõige paremini valmis olnud Lääne-Balkani riik Horvaatia. Teised Lääne-Balkani riigid on seda teed käinud juba pea kakskümmend aastat ja lõppu pole veel näha. Ukraina on sõjas, kõik toimub hoopis teises tempos kui rahuajal ja ootused Euroopa Liidule on väga suured. Seni ongi Ukraina liitumise suunas liikunud maailmarekordilise tempoga, kuid iga järgmine samm on keerulisem.
- Lääne-Euroopas on paljudel tunne, et laienemisega on mindud liiga kaugele. Kuna liituvad reeglina EL-i keskmisest vaesemad riigid on eelarves kokku leppida üha keerulisem, nõudmised on suured, aga netomaksjad pole valmis rohkem panustama. Ukraina liitumisega muutuks EL-i sees üsna palju, ka Eestist saaks näiteks kasusaaja riigi asemel netomaksja.
- Mitmekiiruselise Euroopa ideed on mitmeid kordi ka varem välja pakutud ja asja sellest saanud ei ole. Kui Euroopa poliitiline kogukond peaks olema midagi enamat kui lihtsalt poliitiline silt, mis ühendab kõiki EL-iga koostööd tegevaid riike, ei saa sellest ideest suure tõenäosusega asja ka seekord. Ent see on märk, et kandidaatriigiks saamise arutelu juunis ei pruugi minna lihtsalt.
- Kui Ukraina ei ole 2030. aastaks Euroopa Liidu liige, võib võimaluste aken ka sulguda ja üks suuri ukrainlaste unistusi, mille nimel praegu sõditakse, jääbki täitumata.
- Keit Kasemets, "Ukrainal on unikaalne võimalus saada EL-i liikmeks", ERR, 17.05.2022