Proosa

muuda
  • Ma olen väga kohalik, väga lokaalne, ma olen täielik kolkapatrioot ja samal ajal ka üsna kosmopoliitne. Minu jaoks nad mõlemad võimendavad teineteist. See, et ma tean oma kohta ja oma juuri, annab mulle kindlustunde globaalsel maastikul ja see, et ma liigun globaalsel maastikul, paneb mind rohkem väärtustama oma väikest kodu.


  • "Mahajäetult!" osatas Lia. "Kuidas saab Roomas mahajäetud olla? Rooma ei ole ju meie küla!"
"Ka sina ei salli meie küla. Sa kõneled tihti nagu kõneles tema. Mine minugipoolest! Ma ei ole iialgi säärastes kohtades käinud, kuid olen kindel, et seal elatakse halvemini kui siin; ja kui sa lähed, kahetsed seda varsti... Mõtle hästi järele!" (lk 6-7)