Proosa muuda

  • "Jah, mille pärast siis inimene üldse palvetama peab? Tähendab, välja arvatud mõnikord, kui palvetatakse sellepärast, et kangesti tahetakse midagi erilist saavutada. Aga enamasti palvetatakse ju selleks, et palvetada.
Kui ollakse koos ainult tavaliste inimestega - nii nagu enamasti on, siis ollakse nendega koos, selleks et nendega koos olla, sellepärast et nad meeldivad sulle ja nendega on mõnus juttu ajada." (lk 46)
  • Sigrid Undset, "Gymnadenia". Tõlkinud Elvi Lumet. Tallinn: Eesti Raamat, 2003


  • Meie praegune vabaduse mõiste, mis lähtub universaliseerivast, ekstraktiivsest, allutavast, (neo)liberaalsest metafüüsikast, on kõigest üks ajalooline võimalus mõista vaba elu(viisi). Ja pealekauba on ta säärane metafüüsika, mis teeb õnnetuks, sest asetab vabadusesunni üksikisiku õlule. Vabaduse nõudlemine on sund osta, omada, olla naabrist parem, eraldada end kogukonnast, pidevalt ligimesega – ja ka iseendaga – konkureerida. (Neo)liberaalse vabaduse püüdlus on hukatustee, mille lõpus leegitseb läbipõlemise põrgu. Arusaam, et kogu ilm mõtleb ja teostab lakkamatult eluvabadust – ehk muundumist, saamist, (te)isenemist –, on kõigest esimene, kuid esmatähtis samm taipamaks, et vaba saab olla ainult koos. On ainult vabakssaamine koosluses ja kooslusega.