Kultuurikiht

Luule

Läti Kultuuriakadeemias
vastuvõtukonkurss õppekavas
kojamees.
Ehk on tulnud hetk,
mil ka mina võiks tõusta
akadeemilisel karjääriredelil
katuselt lund lükkama.

Kühvlile tõstetud kultuurikiht,
miinus kolmteist kraadi.

• Liepa Rūce, "*Läti Kultuuriakadeemias...", tlk Contra, rmt: antoloogia "Introvertide ball", 2022, lk 201

Proosa

• Kõik algas igatsusest värviliste lääne kilekottide järele. Sügaval Brežnevi ajal oli Soome või isegi lda-Saksa päritolu plastikaatkott omamoodi vabaduse sümbol. Sealtsaadik algas idaeurooplaste vaikne ja pöördumatu transformatsioon kileinimesteks.

Hiina plastmass tungib kõikjale. Isegi sajanditevanune heinategu vandus viimaks alla plasti võidukäigule. Puust rehapulkade ja heinakuhjade asemele tulid kuidagi märkamatult plastrehad ja hirmkoledad valgest kilest heinarullid. Oriendi tumedam pool rullib meist üle vaikse budanaeratuse saatel. Silorullid maastikul meenutavad mingi eelajaloolise koletise mune. Tuhande aasta pärast leiavad arheoloogid maapõuest veise kolba kõrvalt kummalised valged moodustised ja torkavad need puhastuspintsli varrega katki. August pahvab välja veidike paha haisu ja kole hiidmuna variseb põrmuks. Uurijad hoiavad hinge kinni ja püstitavad hüpoteesi, et need haisvad kookonid on eelajaloolise sauruse munad, kes pistsid nahka post-neandertali inimese. Tolle ajastu kultuurikiht nimetatakse ohtrate plastmassleidude järgi aga maksi-plastotseeniks.

• Valdur Mikita, "Lingvistiline mets", 2013, lk 189