Üha määravamaks on meie igapäevaelu organiseerimisel saanud meedia. Kõikide praegusajal aktuaalsete tähtpäevade puhul tuleb rõhutada tähistamise organisatoorset iseloomu, toetumist meediale. Tähtpäevade tarbefunktsiooni taandudes on rõhuasetus tavandi meelelahutuslikul poolel, tähtpäevaüritused on käsitatavad folklorismi-ilmingutena. Sellega kaasneb kultuuriprotsessis osalejate jagunemine passiivseteks pealtvaatajateks ja esinejateks, pärimuskultuuri ainestiku teadlik selekteerimine ning interpreteerimine kultuuritöötajate poolt. Folklooriliikumises on tavandi püsivuse kriteerium kõrvaline, esiplaanile tõuseb vajadus pakkuda uudseid lähenemisviise.
