Läkiläki

Oskar Hoffmann, "Talumees tubakaga", 1890ndad.

Proosa

• Alma Ostra kui revolutsiooniline naine imponeeris mulle väga. Ta võitis esimesest silmapilgust minu südame. Mäletan, kuidas ta astus esimene kord üle mu ukseläve - maailma äravõitja näoga, julge, iseteadva kõnnakuga, pea musta läkiläkiga kuklasse visatud, nagu oleks ta oma rinnaga tahtnud kõik müürid läbi murda. (lk 62)
• Marta Lepp, "1905. aasta romantika, järellained, lõppvaatus", 2010

• Jänes hüppas metsast välja, kapsatas tagukäppadele istuma, esimestega silus üle koonu ning pajatas:

"Zö vu zan prii, seltsimehed jahimehed, tulge mind küttima!"

"Merssii bokuu!" vastavad jahimehed ning asutavad endid kohe jänesejahile.

Padrunid täidetakse jämedate haavlitega, tuuakse lagedale soojad püksid ja kuub, kõige lohmakamad säärikud määritakse sisse, soojad ameerika aluspüksid rebitakse jalarättideks, heidetakse kõrvale kerge, lõbus nööpsoni, tema asemel venitatakse rusikate vahel laiemaks mõtlik-tõsine läkiläki. (lk 35)

• Ostap Višnja, "Jänes", rmt: "Jahimees muheleb", tlk M. Nurmik, 1959, (lk 35–38)