Laborant

Luule

Sääsk pidas laborandiks end
ja lendas mööda hoovi,
ta juba eemalt pinises:
"Ma võtan vereproovi.
...
Ei tea ju ette iialgi,
kus analüüsis pisik,
siis vaatan kohe paberilt,
kes on see haige isik.
...
Miks käised üles käärida?
Ma süstin, kuhu juhtub.
Ka piiritust ei poolda ma,
päh! rumal jutt on puhtus.

Ja kuigi mekin mõnikord
te vereproovid ära,
siis tolle tühja pärast küll
ei maksa teha kära."

• Heljo Mänd, "Sääsk", rmt: Heljo Mänd, "Rada viib maanteele", 1960, lk 54