Analüüs

Adriaen van Ostade, "Analüüs" (1666)

Proosa

• Enamik seiku, mida me nimetame faktideks, ei ole empiiriliselt antud, vaid nad on valikulise analüüsi, tõlgendamise ja üldistamise tulemus; seetõttu pole nad endastmõistetavad.
  • Hilda Taba, "Kasvatuse dünaamika". Tõlkinud Ilmar Anvelt ja Katre Ligi. Rmt: "Kasvatus ja haridus". Tartu: Ilmamaa, 2015, lk 145

• Fiktsioonis või luuletuses on alati element või dimensioon, milleni ratsionaalne kriitika ei küündi. Sest kriitika on mõistuse ja intelligentsuse harjutus, kirjanduslikus loomingus aga astuvad mängu, mõnikord otsustaval määral, intuitsioon, tundlikkus, ettenägemisvõime, muuhulgas ka juhus, mis lipsavad läbi kõige peenemastki kriitilise analüüsi võrgust. (lk 92)
  • Mario Vargas Llosa, Kirjad noorele romaanikirjanikule. Tõlkinud ja järelsõna Ott Ojamets. Kultuurileht 2011 (Loomingu Raamatukogu nr 15/16)

• Uurides kultuuri ja ühiskonda, on teadused ise osa kultuurist ja seega on igasugune ühiskonna ja kultuuri analüüs samal ajal analüüsiva teaduse eneseanalüüs. Uurides midagi, mille osa ise oled, tekib vajadus uuritavaga suhestuda ja ennast eristada. Seda aitab teha uurija isiksus, uurimisrühm või koolkond, mis väljendab oma erisust oskuskeeles – üldteaduslikus, distsiplinaarses, individuaalses või väga sageli ka hübriidses segakeeles. Oskuskeele kasutamise viis peegeldab kasutaja teaduslikku, tihti ka rahvuslikku või ideoloogilist identiteeti.
• Kuid kultuuri ja ühiskonna keerukusega kaasneb sageli vajadus uurida neid mitte distsipliinide, vaid probleemide kaupa. Probleemide lahendamisele orienteeritud analüüs aga ei saa olla pelgalt distsiplinaarne – enamasti nõuab see koostööd erinevaid distsipliine ja valdkondi esindavate asjatundjate vahel. Sellist koostööd on hakatud nimetama transdistsiplinaarseks ning transdistsiplinaarsuse kui uut tüüpi interdistsiplinaarsuse eripäraks on distsiplinaarsete identiteetide säilitamine.
  • Peeter Torop, "Humanitaaria ja propaganda", Vikerkaar 7–8/2011, lk 74-87

• Praeguses ülikiirelt muutuvas maailmas on enam kui iial varem vaja õppida mõtlema. Mõtlev ning analüüsiv inimene areneb, tuupiv täitub... ja mõne aja pärast tühjeneb. Tõsi, faktid toetavad analüüsi, analüüs põhineb faktidel, ent nendest jääb väheks. Selle asemel, et omandada suur kogus (tihti ajas muutuvaid) fakte, on meil vaja omandada teatud kogus baasteadmisi, oskus informatsiooni otsida, seda hinnata ning oskus siis selle informatsiooniga midagi peale hakata, sellest kas mingi tervik või hoopis midagi uut luua.
  • Els Heinsalu, "Kool kui koostöökoda". Postimees, 31. oktoober 2020

Luule

Me lahastame elu kainelt,
käen terav nuga: analüüs.
Ent kaua? Kuni ürgne laine
lööb puruks vaimu soomusrüü,
tõed senised viib nagu saasta,
kõik paiskab segi, lõhub, laastab –
siis loodus, mõistmatu ja nukker
meid tantsitab kui hüpiknukke.

• Betti Alver, "Lugu valgest varesest"