Vikitsitaadid

Els Heinsalu

eesti füüsik

Els Heinsalu (sündinud 13. aprillil 1980) on eesti füüsik, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia esimene president 2017-2019.

  • Edulugude kõrvale võiks näidata ka läbikukkumisi või läbikukkumiste edulugusid, vahepealseid astmeid, nii-öelda musta tööd ja naljakaid juhtumisi. Võib-olla see teeks teaduse inimestele põnevamaks ja inimlikumaks (lk 117)
  • Minu meelest on füüsikud need, kes alati kõike viimasel minutil teevad, see kuulub minu arvates füüsiku definitsiooni juurde. (lk 120)
    • Els Heinsalu, rmt: Virgo Siil, "Teadlane miiniväljal. Lähen ütlen tihastele, et teeme uuesti", Argo, 2019
Els Heinsalu 2018. aastal
  • Akadeemilises maailmas on võtmas maad vaikus, kuna vanem põlvkond kardab probleemidest rääkida, võib-olla neid isegi endale tunnistada, sest nii võib kellegi ülevalpool ära pahandada, ning nooremad vaikivad, sest tundub mõttetu enesepiinamisena vastu müüri lennata. Palju lihtsam on lihtsalt minema lennata... lõunamaale, põhjamaale, lihtsalt ära, minema siit. Kellel tiivad vähegi kannavad, need lendavad. „Ja lennaku!“ kõlab neile järelehüüe... Ainult et kui viimane on ära lennanud ja järele on jäänud üksnes lennuvõimetu kanakari, mis siis edasi saab?

Artiklid

muuda


  • Kooli lõpetamise tähistamine on küll kena komme, ent ühe haridusastme lõpetamine ei ole siiski lõpliku punkti panemine, vaid pigem sissejuhatus järgnevasse. Tuues võrdluse pulmadega – tähtis ei ole mitte pidu, vaid see, mis sellele järgneb.


  • Nimekiri kõigest sellest, mis internetiavarustes ringleb ning millele võiks peale lüüa templi "lihtsalt vale" või "tahtlik vale" (kaasa arvatud "uhhuu"), on üüratult pikk. Mõnikord on nende valede taga ka väga mõjukad inimesed, kelle sõnades võib olla esialgu raske kahelda, nii et vale ja tõese info eristamine võib vahel vägagi keeruliseks osutuda. Kuidas seda siiski teha, seda peaks õpetama juba enne, kui üks laps arvuti taha ja internetti kolama lastakse. Enamasti ei oska seda aga täiskasvanudki.
  • Ehk internet võib tänapäeval küll teadmiste allikas olla, kuid nii nagu veeallikas on kõigest koht, kus põhjavesi maapinnale voolab, nii on ka internet kõigest koht, mille kaudu teadmised jõuavad suure hulga inimesteni, ent internet ise ei loo teadmisi... Ning kahjuks on see allikas ka mudane.


  • Praeguses ülikiirelt muutuvas maailmas on enam kui iial varem vaja õppida mõtlema. Mõtlev ning analüüsiv inimene areneb, tuupiv täitub... ja mõne aja pärast tühjeneb. Tõsi, faktid toetavad analüüsi, analüüs põhineb faktidel, ent nendest jääb väheks. Selle asemel, et omandada suur kogus (tihti ajas muutuvaid) fakte, on meil vaja omandada teatud kogus baasteadmisi, oskus informatsiooni otsida, seda hinnata ning oskus siis selle informatsiooniga midagi peale hakata, sellest kas mingi tervik või hoopis midagi uut luua.
  • Sundides lapsi õppima programmi järgi, mis peaks andma kõigile kõike ning arvestab mingi olematu keskmise järgi paika pandud võimeid, saame tulemuseks keskmiste armee. Tahame me seda? Või tahame ikkagi säravaid, silmapaistvaid, erilisi isiksusi? Kui seda viimast, siis peame seda soodustama, mitte maha suruma. See tähendab isiksusekeskset õpet.


  • Teadlastel on tõsine mure Eesti tuleviku pärast. Jah, inimesed tänaval ei ole suremas, suremas on midagi palju fundamentaalsemat – meie tulevik. Me oleme kaotamas tervet põlvkonda teadlasi. Inimesi sureb iga päev, ka tänaval, ent see ei tähenda, et sureks Eesti riik. Aga kui kaob Eesti haritlaskond, kaob üsna peagi ka Eesti Vabariik.
  • Nüüd, 101 aastat peale Eesti Vabariigi sündi, leiame end olukorrast, kus Eesti Vabariigi minister mõnitab avalikult Eesti teadlasi. "Rumalad inimesed, midagi te ei tea. Teadus saab 151 miljonit juurde, aga teie toote lolle lilli. Rumalad inimesed, mis teha!" Nii ütles Eesti Vabariigi siseminister Mart Helme 30. mail 2019. aastal Eesti teadlastele ning nende toetajatele Stenbocki maja ees. Me oleme ilmselgelt jõudmas uude ajajärku.


  • Me mõistame hukka neid eestlasi, kes võõrsil elades ei suuda oma lastest eestlasi kasvatada. Seda ongi väga raske teha, eriti veel kui üks vanem ei ole eestlane. Aga samamoodi peaksime me mõistma hukka ka neid teistest rahvustest lapsevanemaid, kes Eestis elades ei suuda oma lastele oma keelt ja kultuuri edasi anda, seda hoida.
Või arvame me, et eesti keel ja kultuur on teistest keeltest ja kultuuridest nii palju parem, et igaüks, kelles voolab natukenegi eesti verd, peab valima ja valibki eestlaseks olemise? Kas me eeldame, et omades õigust Eesti kodakondsusele, eelistatakse ilmtingimata seda, kui valikus on ka teine variant? Üritame me nii suureks saada? Või läheb hoopis vastupidi ning nii jääb meid hoopis vähemaks?


  • Eestis jõuab ettevõtja teadlase juurde enamasti probleemiga, millele tal oli lahendust vaja juba eile (need on ühe väga tubli ja teadusmeelse ettevõtja sõnad). Ja siis tahetakse teadlaselt lahendust saada homseks (veel parem tänaseks ja ideaalne oleks, kui eilseks) ning maksta ka ainult selle lühiajalise töö eest (tihti ka mitte täishinda). Edasi vaadaku teadlane ise, kuidas ta elab ja tapvas konkurentsis rahastuse saab, kusjuures iga publitseerimata artikkel vähendab konkurentsivõimet.


  • Haridusega seoses tuleb mulle lõppevast aastast meelde veel ka see, et keskmine kõrgharitud Eesti naine toodab oma elu jooksul riigile üle 13 000 euro netokahju võrreldes naisega, kellel on ainult keskharidus. Ehk kõrgharidus ei taga naistele nii palju suuremat palka, et riik saaks tulumaksu kaudu kogu kõrghariduse andmisele kulutatud raha tagasi. Nojah, seda probleemi aitaks vähemasti osaliselt lahendada õpetajate palga suurendamine (muuseas, ka ülikoolides on õpetajate ametikohad olemas ja täidetud valdavalt naiste poolt).


Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel
Pärit leheküljelt "https://et.wikiquote.org/w/index.php?title=Els_Heinsalu&oldid=59633"