Proosa

muuda
  • Lobsang vaatas jahimehi. Neid oli rohkem kui tosin, kõik raskes relvastuses, ja kõik silmitsesid Lu-Tzed hoolikalt.
"Üheksasada dollarit rikkumata naha eest ja veel tuhat jalgade eest," ütles ninamees.
"Või nii palju, mis?" imestas Lu-Tze. "See on kahe jala eest suur hulk raha."
"Sellepärast, et need on suured," ütles jahimees. "Ja tead ju küll, mida öeldakse meeste kohta, kellel on suured jalad, eh?"
"Kas neil on vaja suuremaid saapaid?"
"Ja-jah, muidugi," ütles jahimees irvitades. "Eks see on üks paras lora, aga Vastukaalumandril on rikkaid vanamehi, kellel on noored naised ja kes on nõus pulbriks tehtud lumeinimesejalgade eest terve varanduse maksma."
"Ja mina veel mõtlesin, et nad on looduskaitse all," tähendas Lu-Tze ja pani oma luua puu najale.
"Nad on ju lihtsalt üks trolliliik. Kes neid siin kaitsma hakkab?" põlastas jahimees. Kohalikud teejuhid tema taga, kes teadsid Esimest Reeglit, pöördusid ringi ja pistsid jooksu.
"Mina," sõnas Lu-Tze.