Proosa muuda

  • Lõpuks, kell üks öösel, hakkas taevas selginema. Pajude taga kaldaäärsel madalikul nägid nad nelja või viit lumepüüd. Läbi pikksilma vaatasid nad isaslindu, selle punaseid märke silmade kohal, laigulist pruuni sulestikku, kuni lind lendu tõusis, ning siis vilksatasid linnu tiivad valgelt.
"Ei tea, kuidas lumepüü liha võiks maitsta," pomises Gwen.
"Vintske," arvas Ralph.
Eleanor märkis, et lumepüüd Ptarmigani* järvel näha on peaaegu sama hea kui näha Harryt Harry järvel.
"Ma siis pesin ennast Harrys!" hüüatas Gwen.
"Kui kena," lausus Harry. (lk 222; *ptarmigan - i.k lumepüü)