Mõtlikkus
Proosa
muuda- Tüdruk oli küsinud enda vanematelt vampiiride kohta ja nii ema kui isa olid talle mitmete inimeste juuresolekul kinnitanud, et need olevused tõepoolest eksisteerivad, kahvatudes ainuüksi selle sõna nimetamisel õudusest. Varsti pärast seda otsustas Aubrey suunduda ühele oma järjekordsele ekskursioonile, mis pidi tal mitu tundi aega võtma. Kui tema võõrustajad kuulsid selle koha nime, palusid kõik teda tõsiselt, et ta ööseks tagasi pöörduks, sest tee pidi teda vältimatult viima läbi metsa, kuhu ükski kreeklane peale päikeseloojangut ühegi hinna eest jalga ei tõstaks. Nad kirjeldasid seda kui kohta, kus vampiirid pidasid oma öiseid orgiaid ja sellele, kes söandas neile ette jääda, said osaks kõige jälgimad piinad, mida need olevused välja mõelda oskasid. Aubrey suhtus nendesse väidetesse kergelt ja proovis neid rääkijaid pilkealuseks teha, aga kui ta nägi, kuidas nad värisema hakkasid, kui tema üritas pilgata nii võimsaid põrgukoletisi, kelle nimegi mainimisel jäätus veri nende soontes, jäi noormees mõtlikult vait.
- Preili Aubrey polnud salongiõhtute pilgupüüdja ega seltskonnadaam. Temas polnud seda kerglast sädelevust, mis pääseb maksvusele ainult seltskonnast tulvil pidulikel koosviibimistel. Tema sinistes silmades ei välkunud kunagi kergemeelsus, mis omane lõbujanustele naisterahvastele. Tema nägu varjutas teatav nukker äraseletatud ilme, mis ei näinud tõusvat küll ühestki teadaolevast õnnetusest, vaid hoopis hinge avatusest kõrgematele sfääridele ja teispoolsusele. Tema jalaast ei olnud õrn ja õhuline, mis hõljub kohe rajalt kõrvale, kui lill või liblikas tähelepanu püüab - see oli pigem tõsine ja mõtlik.
- John William Polidori, "Vampiir", tlk Silver Sära, Algernon, detsember 2006