Üksnes eelmainitud helgiheitjapilgu järel provintsi maitsevääratustele — kusjuures ma ei tundnud end puudutatuna mitte tühiasja pärast, vaid, noh, öelgem otse välja, põhilises — sain pilgu osaliseks loodusest antud pähkelpruunidest silmadest, sest jumal taevas teab, et see on muutunud haruldaseks, kuna tänapäeva naised teevad endale julgelt "silmad pähe"! Need silmad... tundsin vaistlikult, et silmade kuju ja värv ei anna asjaajamisele kübetki juurde, need olid lihtsalt silmad, mis vaatasid, ja kõik. (lk 10-11)