| „
|
— Tessil oli tahtmine isa tugitoolist püsti tõmmata, teda raputada, öelda, et ta peaks lõpetama lapse kombel käitumise ja oma elul sarvist haarama. Aga ta teadis, et selles olukorras pidi lihtsalt kuulama. Nagu kõikide omastega, keda ta oli kohanud. Ükskõik kui palju ta ka oleks tahtnud öelda tarku ja lohutavaid sõnu, olid need keelatud. Ainus, mida leinaja tahtis ja vajas, oli keegi, kes kuulaks. (lk 79)
—
— Tina Frennstedt, "Kadunud tüdrukud", tlk Kadri Okas, 2020
|
”
|
