Marmelaad
- Ma olen v. õnnetu. Vaatasin ootusärevalt laua taga istujaid, kui nad esimest konfitüürisuutäit haukasid.
- Saabus piinlik vaikus.
- "Mis see on, tibu?" küsis Tom lõpuks. "Kas see on marmelaad?"
- Õudusest haaratuna võtsin ka ise ühe suutäie. See oli, nagu ta ütles, marmelaad. Mõistsin, et kõigi pingutuste ja kulutuste tulemusena serveerisin oma külalistele:
- sinist suppi,
- omletti,
- marmelaadi.
- Helen Fielding, "Bridget Jonesi päevik". Tlk Kersti Tarien. Varrak 1998, lk 268