Proosa muuda

  • Blue oli oma selgeltnägijatest kubisevas perekonnas ainus must lammas ja jäi kõrvale elavatest vestlustest, mida ema ja tädid ja nõbud pidasid enamiku silme eest peidetud maailmaga. Temas oli eriline ainult üks asi ja seda ei saanud ta ise kogeda. "Ma kuulen sama palju nagu telefonitoru. Tänu minule kuulevad kõik teised lihtsalt valjemini." (lk 14)