Nõukogude Liit

endine liitriik Ida-Euroopas ja Põhja-Aasias (1922-1991)
(Ümber suunatud leheküljelt Nõukogudemaa)

Nõukogude Liit (Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit ehk NSV Liit ehk NSVL; vene keeles Союз Советских Социалистических Республик ehk Советский Союз ehk СССР) oli aastatel 1922–1991 eksisteerinud sotsialistlik riik.

Nõukogude Liidu lipp
Viimane Nõukogude Liidu vapp
Vera Muhhina skulptuur "Tööline ja kolhoositar" Pariisi maailmanäitusel Nõukogude Liidu paviljoni katusel (1937)

Proosa

muuda
  • Aastani 1939 õpetati Nõukogude koolides, et alles 1917. aastaga algas ajalugu. Sest enne ei olevat Venemaal üldse midagi olnud peale pimeduse ja segaduse. Kuid see ajaloo õpetamise ajajärk lõppes paar aastat tagasi ja nagu ajaleht "Trud" ütles, Stalini algatuse ja plaani järgi. Nimelt anti siis algkoolide jaoks uus ajaloo-õpperaamat välja. [---]
Kuna varem õpikute järgi valitses täielik segadus, mis lõppes alles 1917. aastal, siis valgustatakse nüüd endiseid valitsejaid kõige jaatavamal viisil. Need endised valitsejad olid peaaegu kõik peaaegu otse jumalikud isiksused. Nende võimed olid erakordselt suured, nende tahe selge, tark ja tugev. Joann Julma ja Peeter Suure vägivallapoliitikat kiidetakse heaks, isegi Joann Julma "opritshina" verised teod loetakse vajalikkudeks, kuna nende sihiks oli valitsuse kindlustamine. Tsaari ennast kirjeldatakse suure riigimehena, kes "vene keiserlikku autokraatiat kindlustas" ja "paljudest laialipuistatud provintsidest vägeva riigi rajas".
See lugupidav hoiak vana Venemaa tsaaride suhtes on mõistetav. Nendele pidi vaadatama kui "tänase rahvajuhi Stalini" eelkäijatele. Ja kui vanad head tsaarid pidid alati võitlema ka raskustega, siis seisid need raskused ikka rumalate, halbade bojaaride, aadlikkude ja rikaste inimeste vastutöötamises. Need pahad inimesed ei teinud muud midagi, kui sepitsesid mässe ja salaplaane valitsejate vastu ja said siis ka oma teenitud karistuse. Millest koolilaps võis järeldada, et iga opositsioon ajaloos ja ka nüüdki on täielikult lubamata ja karistatakse karmilt.
  • Kõik sõjad sunniti Venemaale peale tema vaenlaste poolt. Ja igas sõjas jäi Venemaa võitjaks. Sest Nõukogude Vene on ju võitmatu. Muidugi juhtus ka erandeid, ei salata sugugi, et Venemaa mõnikord alla jäi, kuid mitte kunagi polnud selle põhjuseks vaenlase majanduslikud, sõjalised ja kultuurilised paremused, vaid ainult ja ikka kaotas Venemaa "reetmise" kaudu.
  • Raamatust võib lugeda, et "Lenin ja Stalin võidurikka revolutsiooni esimestest päevadest saadik pühendusid Nõukogude riigi organiseerimisele", ja et "Nõukogude Liit kinkis vene rahvale täieliku vabaduse, niisuguse vabaduse, nagu ta mitte ühelegi maailma rahvale osaks pole saanud". Päris õige jutt – niisugust vabadust pole nähtud ega kuuldud kusagil.
  • Nõnda tegid enamlased ajalugu ja nõnda nad seda õpetasid. Kuid sellel on nüüd lõpp igavesest igavesti ja Ajalugu ise kirjutab peatüki aja merre vajunud hiigelpettusest.


  • Oleme praegu tunnistajaks sellele, millist hinda peab ühiskond maksma, kui see nõuab õigekspeetud, lihtsameelset ja loosunglikku mõtlemist — Nõukogude Liit, anakronistlik, saamatu, barbaarne ühiskond nagiseb, sest seda tüüpi kommunism põlustab paindliku mõtlemise. "Elu ise" — kui kasutada väljendit, mida kommunistidele kasutada meeldib — ״elu ise” näitab, mis juhtub ühiskondadega, mis lasevad endal tarduda surnud mõttem allidesse. (Uus valitseja Gorbatšov püüab seda parandada.)



  • Jah, palvetagem kõigi nende pääsemise eest, kes elavad tolles totalitaarses pimeduses — palvetagem, et nad leiaks Jumala tundmise rõõmu. Kuid kuni nad seda teevad, olgem teadlikud, et kuni nad jutlustavad Riigi ülemvõimust, kuulutavad tolle kõikvõimsust üksikisiku üle ning ennustavad tolle viimaks saabuvat võimu kõigi maailma inimeste üle, on nad kurjuse keskmeks tänases maailmas. [...] Nõnda, te aruteludes tuumarelvastuse külmutamise lepete kohta, ma kehutan teid, et oleksite teadlikud uhkuse kiusatusest — kiusatusest muretult kuulutada iseend kõigest kõrgemal olevaks ning nimetada mõlemat poolt võrdselt süüdlaseks, eirates ajaloo tõsiasju ning kurjuse impeeriumi rünnakutunge, lihtsalt pidades võidurelvastumist suureks arusaamatuseks ning eemaldades end sellega õige ja väära, hea ja kurja heitlusest.
    • Yes, let us pray for the salvation of all of those who live in that totalitarian darkness—pray they will discover the joy of knowing God. But until they do, let us be aware that while they preach the supremacy of the State, declare its omnipotence over individual man, and predict its eventual domination of all peoples on the earth, they are the focus of evil in the modern world .... So, in your discussions of the nuclear freeze proposals, I urge you to beware the temptation of pride—the temptation of blithely declaring yourselves above it all and label both sides equally at fault, to ignore the facts of history and the aggressive impulses of an evil empire, to simply call the arms race a giant misunderstanding and thereby remove yourself from the struggle between right and wrong and good and evil.
    • Ronald Reagan, kõne National Association of Evangelicals'is, Orlandos Floridas, 8. märts 1983


  • Nõukogude ühiskonna juhtiv ja suunav jõud, tema poliitilise süsteemi, riiklike ja ühiskondlike organisatsioonide tuumik on Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei.
    • NSV Liidu põhiseaduse 6. paragrahv (1989. aasta seisuga)


  • Kuigi ameeriklased tegid täiesti teistsugused kokkuvõtted. Nende jaoks on Nõukogude Liidu lagunemine ajalukku läinud sajandi tähtsaima sündmusena. Võimsat riiki enam pole. Maailm muutus ühepolaarseks. Ning neile on see kasulik.


  • Tasub vaadata, mis oli see, mis hoidis meid nõukogude ajal moraalselt traksis. Selleks oli minu hinnangul suuresti üleolekutunne liidu keskuse suhtes. Me olime "kõige läänelikum liiduvabariik", mis väljendus avaramas silmaringis, heas teaduse ja kultuuri arengus, suuremas vabaduses ja julguses kriitiliselt mõelda ja kohati lausa süsteemi raamides asju siiski oma käe järgi teha.



  • Muidugi nõukogude ajal — nagu igas autokraatias — oli lihtne: valikud olid juba teiste tehtud, jäi võimalus kiruda, sest vastutust ju polnud, kuid polnud ka vabadust, eriti mitte mingit vabadust. Ehk siis: kui me loobume mingist vastutusest, siis peame kaaluma, kas ära antud vabadus on ikka väärt ära andmist. Peame mõistma, et andes sõrme, võidakse võtta käsi ja meid tervenisti.
Vastutusest soovitakse loobuda teinegi kord, eristades vabaduse vastutusest. See on igatsus selle järgi, kus otsustamise teen "mina", kuid, kui tagajärg on ebameeldiv või halb, siis on vastutajaks keegi teine. See on soov jätta endale au ja teistele süü. Neid teisi tuleb karistada nende edukuse eest, sest ei ole ju võimalik, et "mina" ei ole parim või "mina" eksib, seega on need teised oma edukuse saanud tänu süvariigile, sobingute või diilidega.


  • Tollal määras eestlaste käekäigu igal elualal stalinismi pankrotti varjata püüdev suurvene imperialism. Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus polnud ei sotsialismi, vabariike, nende liitu ega ka nõukogude võimu. Kehtis ühe partei diktatuur, mille ladvik valitses kord julmemalt, kord pehmemalt, kuid tõde oli ja jäi alati tabuks. Valesid tootva trollitööstuse rollis tegutses riiklik propagandamasin.
    • Mihkel Tiks, järelsõna, rmt: "Korvpalliromaan", Tallinn: Tänapäev, 2020, lk 250

Välislingid

muuda
 
Vikipeedias leidub artikkel