"Ma pean mõtlema," tõrgub Anskis, "laupäeva õhtul on mul palvetund."
"Laupäeva õhtuni on aega küll, jõuad veel mõtelda."
"Kuid ma olen ju jumalast kutsutud!"
"Sa tead, et ma sellesse ei usu, niisuguseid kutsutuid on täis kõik nurgatagused."
"Mõtle ometi, Jokubas, vennad jutlustajad võtsid mind oma keskele ja usaldasid mulle kohe jutluse. Sina aga naerad. Ma ei jäta palvetamist nagunii, palun ka sinu eest, et..."
"Hüva, hüva! Kõik on väga kena, ainult et pühakirjas on öeldud: t e e t ö ö d ja palu jumalat!" (lk 71)
Ieva Simonaitytė, "Šimoniste saatus". Tõlkinud Mihkel Loodus. Tallinn: Eesti Raamat, 1977
