Pandimaja

María Luisa Puiggener, "Viimane ehteasi" (1900)

Proosa

• Hakatuseks käis kodanik saunas, kohe terve׳ perega. Pesid ennast üleni sooja veega puhtaks, et siis tulevad paremad mõtted. Äi tahtis vanast harjumusest koguni vihta osta, aga kodanik noomis, et priiskamisel olgu nüüdsest peale lõpp, saunapiletite ostmiseks sai nagunii ämma kaelakee pandimajja viidud. (lk 7)
  • Astrid Reinla, "Kodanik alustab uut elu", rmt: Astrid Reinla, "Kodanik on loll", 1994, lk 7–8

• Päris põhjas on ühiskonnaredeli pulgad väga lähestikku, ja, heldene aeg, tema kandi naised jälgisid neid väga hoolikalt. Omal moel olid nad sama kõrgid kui ükskõik milline hertsoginna. Võib-olla sul ei olnud palju, aga põhimõtteid võis endale ikkagi lubada. Riided olid küll odavad ja vanad, aga vähemalt võisid nad olla puhtaks küüritud. Ukse taga ei olnud võib-olla midagi, mis oleks varastamist väärt, aga ukselävi oli nii puhas, et selle pealt oleks võinud süüa, kui omanik oleks saanud endale söömist lubada. Ja mitte keegi ei ostnud mitte kunagi riideid pandimajast. Kui sa seda tegid, olid sa tõesti põhja jõudnud. Ei, riided osteti härra Päikeselt räbalapoest, ja seda, kust tema need sai, ei küsitud kunagi.
  • Terry Pratchett, "Öövahtkond", tlk Allan Eichenbaum, 2008, lk 71-72