Hiljem taipas ka Polly, et just sellepärast oligi pank need inimesed palganud ja neil kenasti käituda palunud: et ka nemad oleksid abivalmid, väldiksid vastasseisu, ei satuks omavahel konflikti. See tegi ta kurvaks, nii iseenda kui ka Chrisi pärast, ning tal oli kahju ka neist kenadest meestest, kelle igapäevatöö oli olla teiste õnnetuse tunnistajaks. Need mehed polnud milleski süüdi. Chrisi meelest muidugi olid. (lk 10)
Noorem mees vaatas kaastundlikult Chrisile otsa. "Me mõistame, kui raske teil praegu on."
"Kuidas te saate seda mõista?" küsis Chris. "Olete samuti pankrotti läinud?" (lk 11)
Jenny Colgan, "Ranna tänava väike pagariäri", tlk Faina Laksberg, 2021
