Järgmisel hommikul ärkas ta juba Itaalias. Sel hommikul juhtus midagi väga toredat. Tom vaatles aknast maastikku, kui kuulis, et kupee ukse taga koridoris mainitakse muu jutu sees Pisat. Akendest libises mööda linn. Tom läks koridori, et seda paremini vaadelda, otsis pilguga viltuvajunud torni, ehkki ei teadnud, kas ta üldse ongi Pisas või kas torn paistab, aga seal see oligi! — madalate kriitjate hoonete vahel kõrgus jäme valge sammas, ning oli viltu vajunud; viltu vajunud niisuguse nurga all, et Tom poleks seda iial uskunud! Ta oli alati olnud kindel, et jutud Pisa torni kaldenurgast olid liialdatud. See tundus talle hea enne; märk sellest, et Itaalia õigustab ta ootusi ning temal ja Dickie'l läheb hästi. (lk 31)
.jpg)
