Sõbratar puhkes naerma. See on üks tema häid omadusi: ma lõbustan teda. Ning kui ma teda niimoodi lõbustan, on tema suurim puudus mind siis sõna otseses mõttes kõige sellega nurka suruda, mille kuulamist ta nii väga nautis. Mis seal ikka, ta teeb mängu kaasa! Kuna see on minu enda mäng, ei saa ma midagi öelda, ma ei saa isegi enese eest seista.
Niiviisi sajavadki mulle kaela nalja pärast tehtud plaanid, mida pole kerge täide viia. Sõbratar kohandab need plaanid minuga ja annab mulle tohutul hulgal praktilisi nõuandeid, mida ma lihtsalt pean arvesse võtma. (lk 16)