Seejuures ei olnud Sirge üldse „onulikku“ tüüpi, ta oli alati sõbralik, aga niimoodi, et keegi talle sülle ega selga ei roninud. Hiljem taipasin, et ta oli õiges mõttes kõige džentelmenlikum inimene, keda olen kohanud
Eeva Park, "Minu kuninglikud kaelkirjakud". Tallinn: Hea Lugu, 2018, lk 88
