Ja siis olid seal seinamaalingud, sellised seinamaalingud, et kui sa olid vastuvõtliku meelega meesterahvas, oli õnn, et külmaveekraan oli olemas, kuna - detailidesse laskumata - seal oli detaile suurel hulgal ja naised olid tõepoolest alles probleemide algus. Vannitoas leidus nimelt ka marmorist härrasmehi, täiesti ilmeksimatult just nimelt mehi, kuigi mõnel neist olid kitsejalad. Oli hämmastav, et vesi vannis iseenesest keema ei hakanud. Vimes küsis kunagi Sybililt selle kohta ja Sybil ütles, et vannituba on häärberi oluline osa ning seda külastavad tihti härrasmeestest kunstikogujad, et seda uurida. Vimes märkis, et seda usub ta täiesti, igatahes. Sybil vastas, et pole vaja sellist hääletooni kasutada, kuna ta on ka ise aeg-ajalt selles vannitoas kümmelnud, juba kaheteistaastasest peale, ja see ei teinud midagi halba. See aitas hilisemas elus üllatusi ära hoida. (lk 158)