Oja Rein leidis kuuriräästa vahelt vana sikusarve, millel oli tinast valatud munstükk otsas ja parajad sõrmilised peal. (lk 46)
Nüüd katsuti läbi Oja Reinu sikusarv; sellega oli asi korras. Juks arvas, et küllap ta vanal ajal on hästi ning õigesti sisse mängitud. Need vanad pillid, need on üldse paremad kui uhiuued, nad on hästi sisse mängitud. Sikusarvega võis teha päris heledat häält, ja kui veel sõrmilisi tarvitasid, tee missugust t i l u l i l u t tahes. (lk 48)
Jüri Parijõgi "Kui meie hakkasime pillimeesteks", lk 43-51, rmt: "Kui isa kinkis raamatuid", 3. trükk, Tallinn: Eesti Raamat, 1981
