Siret Rutiku
Eesti ametnik ja saksa filoloog
Siret Rutiku (aastani 1986 Siret Sepp, sündinud 5. oktoobril 1967 Tartus) on Eesti saksa filoloog ja ametnik.
Artiklid
muuda- Teaduse ühiskondliku mõjukuse defineerimine on keeruline ja kõigile teadusvaldkondadele ühesugusena ka võimatu. Seepärast tuleb selle teema üle arutlemisel eelkõige säilitada kaine mõistus. Kõige ohtlikum on kalduda äärmustesse. Üks äärmus on hägus üldistus ("teadus on ühiskonna südametunnistus"), teine äärmus on veendumus, et mõju peab olema reaalse kasuga mõõdetav ("mitu eurot iga teadusse investeeritud euro ühiskonnale tagasi toob"). Esimene mõjukuse käsitlus ei aita kuidagi kaasa teaduse rolli väärtustamisele, teine võib aga teaduse suisa tappa.
- Kui nt humanitaarteadlane peab oma uurimistööd oluliseks, sest selle kaudu mõtestab ta ühiskonnas toimuvaid protsesse, siis maksumaksjal tekib küsimus, et kui teadlane ainult ise saab targemaks, siis kas tema uurimistöö rahastamise kulu-tulu suhe on mõistlik. Teadlane peaks sõnastama oma panuse ühiskonna hüvangusse mitte iseenda, vaid ühiskonna perspektiivist.
- Teadussuunad ja uurimisteemad on sedavõrd spetsiifilised, et uurimistöö arusaadav kirjeldamine on probleemiks isegi sama valdkonna sees (humanitaarteaduste valdkond on väga suur ja mitmekesine). Humanitaarteadlaste lähiaastate ülesanne on selgitada oma töö olulisust arusaadavalt nii teadusvõhikutele kui ka teiste teadusvaldkondade esindajatele.
- Teaduse ühiskondliku väärtuse ja mõju mõiste, mõju hindamine ja tunnustamine vajab senisest rohkem tähelepanu. Kindlasti ei lasu teaduse arusaadavaks tegemise kohustus vaid teadlaste õlgadel, selles saavad abiks olla head "teaduse tõlkijad", teaduskommunikatsiooni eksperdid. Eelduseks on ka ühiskonna valmidus ja soov teadust mõista, usk teadlastesse. Aga just sellele saavad teadlased ise kaasa aidata.
- Siret Rutiku, kommentaar: Triinu Ojamaa, "Kuidas mõõta humanitaarteaduste ühiskondlikku mõju?", Sirp, 24.11.2017