Skleroos
Proosa
muuda- Tal oli nüüd niisugune imelik tunne, nagu oleks ta eluaeg teel olnud, ööd ja päevad sõitnud kriiksuvas vagunis, aastakümneid kuulanud rattapõra ning jõudnud nüüd lõpuks kohale: nagu oleks ešelon seisma jäänud.
- Sellest kolmekümneaastasest reisist, kolmekümneaastasest sõidumürinast kumises tema pea ikka veel ja kõrvus undas, nagu sõidaks ešelon edasi, ikka edasi ja edasi ja edasi...
- Kuid see ei olnud sõidumürin, mis tema kõrvus undas, tema kõrvus kumises skleroos, sest elu hakkas mööda saama.
- Vassili Grossman, "Kõik voolab", tlk Virve Krimm, LR 16-18 1990, lk 56
Luule
muuda Ma olen noor.
Mul mängulust on veres,
suu isub laulu,
jalad tantsimist.
...
Ei, mitte mul,
vaid sel,
kes kohtleb mind kui eite,
sel on —
ta vabandagu mind —
skleroos.
- Muia Veetamm, "*Ma olen noor", rmt: "Vee ja liiva joonel", 1974 (lk 5)