Umbsõlm

ProosaRedigeeri

  • Elu kulgeb nagu takune nöör. Seda harutatakse ja harutatakse ühest päevast teise. Mitu päeva läheb kõik hästi, aga siis tuleb jälle umbsõlm, mis kummagi kannatuse proovile paneb. (lk 124)
    • Sisko Istanmäki, "Liiga paks, et olla liblikas". Tõlkinud Katrin Reimus. Tallinn: Virgela, 1998


  • Aga aeg ja juhused toovad mõnegi asja kohta selgust, mis kaua saladuskatte all on puhanud, ja harutavad vahel niisuguse umbsõlme lahti, et otse vaata ja imesta; seejuures toimetab aeg pikkamisi ja kannatlikult, niit niidi järel lahti näpitsedes, kuna juhused on kärsitud ja enamasti ühe hoobiga saladuslikkuse sõlmi läbi raiuda armastavad.
    • Oskar Luts, "Kevade". Eesti Päevalehe raamat 2006, lk 142