Isa haiguse ajal polnud meist korteri viimistluse jälgijaid ning nõnda juhtus, et ettenähtud põrandakatted olid ära varastatud ja meie tubades oli põrandaks kõige robustsem tumepruun kontoripõranda linoleum. Paneelmaja vajus ja otse betoonile kleebitud tapeedid lõhkesid kärinal ja langesid seintelt. Tüdrukute toas hakkas seinale tekkima järjest laienev märg laik - üks veetoru lekkis ja nõnda raiuti seinasse auk, et leket likvideerida. Augutegijad kusagilt saadeti, aga neil polnud kohustust seda uuesti kinni müürida. Ja ikkagi: meil oli omaette korter! (lk 203)
