Eesti naine pole täieõiguslik. Naiste igapäevane seisukord on vastuolus tema kui poliitiliselt täieõigusliku kodaniku seisukorraga. Balti eraseaduse järele on ta mehe eestkoste all, ühe astme peal alaealiste ning nõrgamõistuslikega. Naine võib riigivanemaks saada, eraõigusliselt peab ta aga ikka end mehe võimu alla paenutama, sest temalt on võetud õigus iseseisvate kokkulepete sõlmimiseks, kus otsustav sõna on mehel, kes võib abikaasal keelata väiksemagi asja müümise või vahetamise.