Vikitsitaadid:Päeva tsitaadid/2021/veebruar

jaanuar - veebruar - märts - aprill - mai - juuni - juuli - august - september - oktoober - november - detsember
  • [Miss Taylor:] Kui oled üle seitsmekümne, siis oled nagu sõjas. Kõik su sõbrad on kas surnud või peagi lahkumas, sa ise oled veel elus keset surnuid ja surijaid nagu lahinguväljal. (lk 31)
    • Muriel Spark, "Memento mori", rmt: "Memento mori. Miss Jean Brodie oma parimas eas". Tõlkinud Vilma Jürisalu, 1989
  • Mu mõttetegevus oli hõivatud artikliga Kivi-Vigalas sündinud Ants Laikmaa näitusest, kui avasin hommikul külmkapi ning mulle vaatas vastu karp, kaanel kirjad "Vigala" ja "mascarpone". Itaalia on niisiis füüsiliselt jõudnud Vigalasse, kus toodetakse Lombardia maakonna ühte traditsioonilisemat toiduainet, mida Laikmaa sai oma eluajal mekkida ainult sealpool Alpe. Maailm tuleb tänasel päeval meile kätte mitmesuguste kanalite kaudu ja mitmesugusel kujul, on kogu aeg tuntav ja tunnetatav.
  • Mõne aja pärast sosistasin Picassole, et mulle meeldib tema portree Gertrude Steinist. Jah, ütles ta, kõik ütlevad, et ta pole seda nägu aga see ei tähenda midagi, ta veel läheb, ütles ta.
    • Gertrude Stein, "Alice B. Toklase autobiograafia", tlk Malle Talvet, 2008, lk 15
  • Kehalisus ja seksuaalsus olid niisiis mustas vodevillibluusis sagedased teemad. Mistõttu pole ka üllatav, et suurem osa neist lauludest on enneolematult ropud, kuigi asjasse mittepühendatud kuulaja ei pruugi seda tähelegi panna, sest pea üheski laulus ei ole mitte ühtegi roppu sõna, mitte ühtegi vulgarismi, mistõttu võiski telgi-show'dele rahumeeli kaasa võtta nii lapsed kui ka vanavanemad. Need tekstid on täis analoogiaid, vihjeid, kavalaid metafoore ja tihtipeale peab lihtsalt eeldama, et lugu on väga ropp juba seepärast, et kuulub vodevillibluusi kaanonisse.
  • Olin kadunud kõigele peale omaenda hirmude, võimetu otsustavalt, seostatult mõtlema, liikumisest rääkimata. Ent järk-järgult avastasin, kui õige on tõetera, mis väidab, et hirmul on suured silmad. Tunne kas tugevneb, kuni kohutavad sündmused ja kartus ajavad inimese pakku või hulluks, või siis vaibub ärevus vähehaaval ja ta võtab end kokku.
    • Susan Hill, "Naine mustas", tlk Karin Suursalu, 2014, lk 126
  • Eesti naine pole täieõiguslik. Naiste igapäevane seisukord on vastuolus tema kui poliitiliselt täieõigusliku kodaniku seisukorraga. Balti eraseaduse järele on ta mehe eestkoste all, ühe astme peal alaealiste ning nõrgamõistuslikega. Naine võib riigivanemaks saada, eraõigusliselt peab ta aga ikka end mehe võimu alla paenutama, sest temalt on võetud õigus iseseisvate kokkulepete sõlmimiseks, kus otsustav sõna on mehel, kes võib abikaasal keelata väiksemagi asja müümise või vahetamise.
  • Polnud näha ühtki teed, isegi mitte mõnd nõrka rattajälge või märki ratsaniku möödumisest. Preeria oli selline, nagu poleks inimese silm teda eales näinud. Ainult kõrge, metsik rohi kattis lõputut tühja maad ja suur lage taevas kummus üle selle. Kauguses puudutas päikeseserv maa äärt. Hiiglaslik päike tuksles ja tuikas valgust. Taevarand õhetas kahvaturoosalt, roosa läks üle kollaseks ja kollane siniseks. Sinisest kõrgemal oli taevas täiesti värvitu. Maa kohale kogunesid lillad varjud, tuul kaebles.
  • Kuule Kolomatz! Kus Sa nii kaua longid? Tule ommeti kord jälle Tartu. Mina tahtsin siin 2. Sept. Maarja kiriku uusi orelid anda, tule ulu Sina ka veidike kaasa, siis saame mõlemad korraga taeva.
    • Miina Härma kirjas Aino Tammele 1890. aastast. Elavik nr 9, lk 72

Kivi igatsusest sipelgate jumalast
ei tea ma midagi.
Su silmad minu kohal ma ei tea
nende jumalat, sinu suu
võibolla igatsusest väsind ja üle.
Võibolla kivi tahaks olla vares.
Ma tõesti midagi ei tea.
Ateistlik sipelgas ehk palvetab
kui ta häda on suur.
Su huultel on salakiri ma
uurin teda, tuhande aasta pärast
ma olen tõlgitsend selle kirja esimese tähe.

  • Ilona Laaman, "Armastades" kogus "Mis need sipelgad ka ära ei ole", 1970, lk 7
  • Kas minusse hakkab jälle tulema too lapsepõlvest tuttav ebakindlus, mis käsib mul teha ainult seda, mis mulle ette öeldakse? Aga ma täidan ju praegu käsku! Enda sisesunni käsku, mis ütleb, et ma pean oma suguvõsa uurima. Miks mu sees on siis tunne, et kadunud ei ole minuga rahul, kui ma neid raamatusse raiun? Miks nad ootavad minult suuremat austust ega taha, et ma tooksin nii kergekäeliselt nende vigu või pahameelepurskeid esile? Tahavad, et jätaksin need edasi aja varju, nagu nad on senini olnud. Või kui ma tõesti pean kadunutest kirjutama, siis muudaksin oma hindamismõõtu. Mõtleksin nii, nagu nemad mõtlevad.
Ent ma ei saa nende pakkumist vastu võtta, mina ei ole nendenäoline. Mina olen ikkagi mina. Ma olen suure vaevaga endaks saanud ega taha enam ennast kaotada.
  • Sõna aktivism kasutatakse Eestis liiga tihti sõimusõnana. Meid ümbritseb liiga palju silte ja liiga palju kulunud vorme ning mujalt laenatud ning kindla peale väljaminevaid korralduslikke süsteeme, mis summutavad igasuguse loomingulise radikaalsuse. Ehk sellepärast tundubki organiseeritud kogukondlikkus mulle tüütu, et näiteks kategooriliste hoiakute asemel punutakse keerulisi konsensuse võrke? Ehk teisisõnu mittelahe. Ja kes siis ikka tahaks investeerida oma vaba aega, et olla mittelahe?
  • "Suure teatri" näitleja ei saa ennast kunagi (välja arvatud filmis või videosalvestuses) kõrvalt vaadelda. Ainult vaimusilmas võib ta enda loodud kuju näha. Kuju on tema enda sees, tema ise on kuju sees. Oma füüsise ja südametuksega äratab "suure lava" näitleja dramaturgi loodud kuju ellu. Kuid nukunäitleja ning tema poolt loodava kuju vahel seisab nukk — väike papjeemašeest, puust või vahtkummist nukk, mille teatrikunstnik on kavandanud, skulptor voolinud ja töökoda liikumismehhanismidega varustanud. Nukuteatris saab kunstniku loomingu resultaat näitleja loomingu lähtekohaks.

Meil homme valentiinipäev,
ju vara koidikul
ma seisan sinu akna all,
saan Valentiinaks sull' -
Siis ärkas mees ja neitsi ees
toaukse lahti lõi;
ei välja ta sealt neitsina
küll eales tulla või.

  • William Shakespeare, "Hamlet", IV vaatus, V stseen, Ophelia laul. Tlk Georg Meri. W. Shakespeare, "Kogutud teosed", 5. kd, 1966, lk 366
  • Ajastute kaupa kestis usuline tagakiusamine selle varjus, mis väideti olevat Jumala käsk. Ma ei usalda niisugusi inimesi, kes teavad hästi, mida Jumal tahab, et nad oma ligimestele teeksid, sest alati kattub see nende endi ihadega.
  • Külmal ilmal on omad miinused.
  • Kuid pimedust ei saa eemal hoida pelgalt inimliku tahtejõuga.
    • Andre Norton, "Storm Over Warlock", Ace Books, 1983, 6. trükk, lk 67
  • Kui ajalehes ilmus neegri pilt, ei kaasnenud sellega kunagi niisugust lugu, mida sa kuulda oleksid tahtnud. Südamekambreid läbis hirmusööst, kui nägid lehes neegri nägu, sest päris kindlasti ei olnud tema pilt seal sellepärast, et tal sündis terve laps või et tal õnnestus tänavajõugu käest ära joosta. Ei saanud ka arvata, et ta on tapetud, sandiks löödud, kinni võetud, ära põletatud, vangi pandud, piitsa saanud, elupaigast välja tõstetud, jalge alla trambitud, vägistatud või petta saanud, sest see polnud ajalehe jaoks küllalt väärt uudis. Temaga pidi olema juhtunud midagi ebatavalist - midagi, mis pakkus valgetele huvi oma ennekuulmatusega, pani nad läbi hammaste vilinal sisse hingama, kui mitte õhku ahmima. Ja ilmselt oli raske leida neegritest uudiseid, mis oleksid võtnud Cincinnati valgel elanikul hinge kinni.
  • Kergemeelne ajaviide ja mürgised tunded rikuvad kauneimagi näo, mis eales loodud. Õigupoolest on keha ja mõistus nii tihedalt seotud, et on asjatu püüda kaunistada üht, jättes teise hooletusse, eriti kuna kõigist ilu liikidest kõrgeim on mõistuse ilu.
    • Leedi Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, 1. osa "Tualett", 7. ptk "Mõistuse mõju ilule"
  • Daniel jäi seisma kohviku kõrval väikesel ümaral väljakul ja sõnas: "On aeg juua tassike kohvi! Mina aga lahkun pooleks tunniks."
Ja läks ära, lahustus ühesuguste eramajade vahel. Istusime, ootasime teda. Poole tunni pärast teda polnud. Talle ikka meeldib rääkida, et mina ja tema oleme täpsed inimesed, kuid mina olen täpne saksa, tema aga juudi kombel. Minu küsimuse peale, milles vahe seisneb, vastas tema: sakslane tuleb õigel ajal, juut aga siis kui vaja!
  • Haridus ei saa õitseda üheski kogukonnas, kui selle abil ei lasta inimmõistust igapäevaselt liigutavate ajendite seast esile tõusta selle kogukonna parimatel ja enim arendatud annetel.
    • Emma Willard, "Plaan naiste hariduse parandamiseks", 1819, lk 7
  • Nähtus, mis viis mu esmakordse kriitilise taipamiseni võimu peente pettuste teemal: valdav seadus ähvardas inimest jamasse sattumisega, kõik selle nimel, et teda jamadest eemal hoida. Sellest järeldasin ma, et jama on vältimatu ning ülesanne seisneb selles, kuidas jamaga hakkama saada, mis on parim viis olla jamas.
    • Judith Butler, "Gender Trouble: Feminism and the Subversion of Identity" (1990)

Rinnas ase on surmale, kustub
silmist valgus, ees udu on karm,
aga süda veel erksamalt tuksub —
surma võidab ehk südame tarm.

Jah! Ma naeran, kui pisarad laugel,
laulan laule, kui südant sööb tusk,
loodan, olgugi lootus must kaugel!
Mure, kao! Mul on elusse usk!

Õhtupoolik tegi haiget, samas tõstis tuju.
Wäixe hipi syytu tunne wõttis selge kuju.
Wäike hipi tahtis saada paremax ja puha.
Armastus on altruistlik, õnnelik ja puhas.
Wäike erutatud hipi tuli läbi linna.
Enda eest ei õnnestunud päris pakku minna.

  • Liisi Ojamaa, "WÄIKE HIPI & KEWAD", rmt: "Kahel lahtisel käel", 2020, lk 22
  • Luulekodu kui maja saavutab seega ümbritsevast välisest eristuva kutsuva turvalisuse ning kehtestab end sellise kindlusega, et selle juurest on võimalik ära rännuteedele minna, ilma et see kaoks. Kuid Kaplinski hilisema luule reisivajadus ei ole nooruse lõpmatu ja sihitu otsing, mis leidis kodu kodutuses. See luule põgeneb vähem, pigem kisub teda tärkava uue elu ja avastamata võimaluste poole, eriti võimas on rännukihk kevadel.
  • Härrasmeheks olemise kirjutamata koodeks läheb tagasi rüütliaegadesse. Seda on vorminud renessanss ja reformatsioon, valgustusaeg ja romantiline tundekasvatus. Seda on püütud sõnastada lugematutes käitumisõpikutes asjassepühendamatutele, aga omandatav oli ta ainult kasvatuse ja jäljendamise kaudu. Siseringis olijatele olid uustulnukate kohmakad püüdlused olla nendesarnane koomilised ja jultunud. Vahel olid püüdlused liiga innukad, vahel lõi välja madalama päritoluga seotud peenetundelisuse puudumine.

alamlehed