Andris Slavinskis

Läti-Eesti füüsik

Andris Slavinskis (sündinud 2. veebruaril 1988) on Läti-Eesti füüsik, Tartu Observatooriumi kaasprofessor.

Intervjuud

muuda
  • [Venemaa satelliidi muutmisest kosmoseprügiks raketikatsetusel:] Üldiselt kommenteeriksin lihtsalt inimesena raketikatsetust nii: mistahes sõda on rumal ja orbiidil peetav sõda mõistusevastane.
  • Raketikatsetused Maa madalal orbiidil viivad lõpuks orbiitide ummistumiseni. See võib omakorda teha Maa madalale orbiidile otsa peale, ehkki sadade tuhandete aastatega puhastub orbiit loomulikul teel ise ära.
  • [V]õtame väljakutset tõsiselt ja katsetame satelliitide orbiidilt eemaldamiseks uut plasmapurustamise tehnoloogiat. Inimkonna rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski tehnoloogia.
  • [Kosmoseprügi kuhjumisest kokkupõrgetes:] Ma küll pole seda mudeldanud, aga kujutan ette, et ajapikku võtaks see üle kogu Maa madala orbiidi. Siis oleks kosmoseajastu vähemalt Maa madala orbiidi jaoks läbi.
  • [Tulevasest prahineutraalsusest:] See tähendab põhimõtteliselt, et mida iganes iga riik või suurem kosmoseagentuur, nagu ESA, orbiidile lähetab, selle peab ta sealt ka samas kaalus või prahiosakeste hulgas ära tooma.
  • Tehnoloogia poolelt on probleem väga keerukas. Kui satelliit veel töötab, peame andma oma parima, et see orbiidilt ära tuua. [---] Näiteks eespool mainitud Envisat ei tööta juba kümme aastat ja põhjustab ESA-le palju peavalu. Kuidas sellist satelliiti orbiidilt kätte saada, mis enam ei vasta? See on väga keeruline.
  • Isegi, kui satelliidist kinni haarame, on meil endiselt vaja mingit tõukejõu tekitamise meetodit, et seda allapoole tuua. Säärane ettevõtmine maksab muidugi rohkem kui ükski osa algsest missioonist ja satelliidi lähetamisest.
  • ESTCube2-püüame orbiidilt alla tuua, kasutades elektrivälja, mis puutub kokku ionosfääriga. Tõsi küll, see oleks kõigist Maa madala orbiidi ohutuse tagamiseks vajalikest lahendustest ainult üks väike osa.