Satelliit

ProosaRedigeeri

  • [V]õtame väljakutset tõsiselt ja katsetame satelliitide orbiidilt eemaldamiseks uut plasmapurustamise tehnoloogiat. Inimkonna rumalust ei lahenda ära aga muidugi ükski tehnoloogia.
  • Tehnoloogia poolelt on probleem väga keerukas. Kui satelliit veel töötab, peame andma oma parima, et see orbiidilt ära tuua. [---] Näiteks eespool mainitud Envisat ei tööta juba kümme aastat ja põhjustab ESA-le palju peavalu. Kuidas sellist satelliiti orbiidilt kätte saada, mis enam ei vasta? See on väga keeruline.
  • Isegi, kui satelliidist kinni haarame, on meil endiselt vaja mingit tõukejõu tekitamise meetodit, et seda allapoole tuua. Säärane ettevõtmine maksab muidugi rohkem kui ükski osa algsest missioonist ja satelliidi lähetamisest.


  • Hiina lõhkas 2007. aastal testimise – ja maailmale näitamise – eesmärgil kosmoserelvadega enda meteoroloogilise satelliidi. Sarnaseid eksperimente on teinud ka näiteks USA ja India. Hiina satelliidi lõhkamine on tuntum näide, sest tekitas väga palju väikseid tükke, mis jäid kosmosesse ja tekitasid juurde palju kosmoseprügi. Võib ju tunduda, et kosmos on nii suur, et keda seal prügi ikka segab – umbes nii nagu arvatavasti mõtlevad inimesed, kes maa peal oma prahi prügila asemel metsa viivad. Kuid täpselt nagu säärane maapealne prügi on mitmel viisil väga kahjulik, on seda ka kosmoseprügi. See võib segada satelliite ja ka igasugust muud kosmosetegevust. Silmas pidades, kui olulisi tegevusi satelliitide abil sooritatakse, on potentsiaalselt ohtlikud mitte ainult sihilikud rünnakud, vaid ka prügi etteaimamatud tagajärjed.

VälislingidRedigeeri

 
Vikipeedias leidub artikkel