Anna-Maria Penu
Eesti ajakirjanik
Anna-Maria Penu (sündinud 7. augustil 1978) on Eesti ajakirjanik.
Kirjutised
muuda- Catherine Margaret Ashton ja Herman Van Rompuy valimine Euroopat esindavateks nägudeks sai Euroopa meedias hukkamõistu osaliseks. "Nad on nõrgad Eikeegid," praalisid kõik tugevad Keegid. Ja seda enne, kui uued kõrgemal seisvad eurooplased on end valitud ametites üldse tõestada jõudnud.
- See, milline peaks Euroopa Liit ja tema poliitika olema, pole nii üksmeelselt selge, kui oli see, millised peavad olema Euroopa Liidu president ja milline välisminister: mehed. Nagu seda on juba Euroopa Komisjoni juht ja Euroopa Parlamendi president.
- Põhjusi pole raske leida: poliitika on alati meeste mäng, mille eesotsas istuvad ja otsustavad mehed, ning kehtivaid reegleid on raske muuta. Ühtne mass ülikondades mehi. Arvukalt mehi, kes teevad oma tööd hästi, mehi, kes teevad asju halvemini, mehi, kes osutuvad võhikuteks, kuid vähemalt neil on võimalus proovida. Ja mitte kunagi ei hinnata ühe mehe järgi tervet meessugu. Sest mehi on igasuguseid – ikkagi inimesed!
- Kuid naistest jõuab tipu lähedale üks, kes võib olla oma ametis parem, halvem või sama hea kui kõik teised, ent hinnang tema tööle laieneb automaatselt hinnanguks terve naissoo oskustele, võimetele, teadmistele.
- Lisaks seksismile ning mõjuvõimu kaotuse hirmule kehtib mehelikus tipp-poliitikas omavaheline teenete, lepete, lubaduste võrgustik. See kujundab ja mõjutab arusaama poliitikuteks sobivatele inimestele vajalikest omadustest ja väärtustest ning tingib seega eelistused, tingib valikud.
- Enamik kõrgetel kohtadel istuvaid mehi näeb teistel tähtsatel ametikohtadel mehi, sest sama kvalifikatsiooniga naiskandidaatidel paistab nende silmis olevat küljes üksainus, veelgi enam, kompetentsust otsustavalt kärpiv viga: nad pole mehed. Seega, ka säravaim curriculum vitae pole piisav.
- Aina korduva ebavõrdsuse likvideerimiseks on siin-seal juba kuulda erinevaid ettepanekuid. Alates sellest, et iga riik pakub voliniku kohale kaks kandidaati, naise ja mehe, ning nende seast valitakse sobivaim, kuni kvoodisüsteemi rakendamiseni välja, mis paistab ainsa tõhusa vahendina. Sest muidu, iseenesest, "loomulikul teel" naiste esindatus Euroopa riikide kõrgpoliitikas, otsustavatel, nähtavatel ja hästi tasustatud kohtadel ei parane. Ja sellest tingitult ei parane ka kõrgpoliitika kvaliteet, eetika ega tähendus.
- Catherine Margaret Ashtoni ja Herman Van Rompuy valiku juurde tagasi tulles on minul kui Euroopa Liidu kodanikul hea meel tõdeda, et vähemalt Euroopa Liidu välisasjadega tegeleb nelja Euroopa Liidu kõrge juhi seas ainus sotsialist ja naisterahvas.
- Muidugi on seda vähe, kuid tänu temale võivad tuhanded tüdrukud näha ennast tulevaste Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrgete esindajatena. Ambitsioonikamad unistavad Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi või Euroopa Ülemkogu juhi ametist, hoolimata soost tulenevatest raskustest selliste unistuste täitumisel. Ja see on samm edasi.
- Anna-Maria Penu, "Soopimeda Euroopa Liidu Eikeegid", Postimees, 9. detsember 2009