Arutelu:Arnold Rüütel

Minu arust ütleb Rüütel Ansipile pigem mitte härra, vaid, et: "ma ütlen ühe lause veel ära". Vt-kuula: [1]. Athanasius Soter 28. mai 2009, kell 13:22 (UTC)

Osa tsitaate oleks justkui poolikud, nt seesama Ansipi-koht ja siis isa nõuanne. Mul pole praegu jaksu neid üle kaeda, aga kui keegi tunneb endas pakitsevat huvi ja energiat, siis võiks. Mõne puhul võiks ka kaaluda asjakohasuse küsimust: hetkevalik annab autori stiili muidugi kenasti edasi, aga suulise kõne tsiteerimisega saab mõtte konarlikkust rõhutada praktiliselt iga inimese puhul, nii et ehk saaks valida ka paremini, keskendudes tsitaatidele, mis stilistika kõrval demonstreeriksid rohkem mõttelaadi (eeldusel, et see on olemas, ma arvan, et on). --Ehitaja (arutelu) 2. aprill 2020, kell 14:01 (EEST)

Mis Ansipi kohta puutub, siis mälu järgi oli nii, et saate aeg või üks teema hakkas läbi saama, saatejuhid lasid igal saatekülalised midagi öelda. Rüütel sai oma sõnavõtu ära öelda, kuid segas siis kõige lõpuks ikka saatejuhtidele vahele ja ütles oma kuulsad sõnad, kui nood tahtsid juba edasi liikuda. See pole pikemast sõnavõtust välja nopitud, vaid ongi selline eraldiseisev.

Isa nõuande koha peal oli algselt kellegi lisatuna see lause: "Aga mina kui Arnold Rüütel olen isik, kes olen olnud terve elu." Otsisin allika ja kirjutasin tsitaadi pikemaks, et oleks mingi kontekst.

Suulise mõtte konarlikkuse argumendiga olen nõus. Samas just need Rüütli tsitaadid on saanud ajakirjanduslikku kajastust ja mitmetest on saanud omaette meemid. Nii et ühest küljest on see ebaõiglane Rüütli suhtes, teisalt on mõned nii naljakad, et kahju on neid "ära kaotada".

Võib-olla see perfomance'i lause on kõige ebaõiglasem, sest küsimus oli saatejuhi poolne trollimine. Rüütel kas ei saanud küsimusest aru või ei kuulnud hästi ja vastas siis midagi üldist. Kaniivel (arutelu) 7. juuni 2020, kell 15:14 (EEST)

---

"Ma tahaksin lisada ühe mõtte" vajab konteksti. Mille poolest selle lause välja toomine oluline on, kui iga teine võiks sama öelda. Kaniivel (arutelu) 7. juuni 2020, kell 15:17 (EEST)

• Ma tahaksin lisada ühe mõtte. (Verivärsked "eestlased". Postimees, 12. september 2003)

See ei ole tsitaat, see on Priit Pulleritsu sõnul Arnold Rüütli lemmikväljend. Selles, et see on ta lemmikväljend, on vähe kahtlust, "Ma ühe lause ütlen veel ka ära." on pmst sama. Aga kui ei ole otsene tsitaat, siis kuidas seda teiste tsitaatide seas esitada? Võtan välja. Kui kellelgi on ideid, kuidas/kas seda artiklis kajastada, siis laske käia. Kaniivel (arutelu) 16. detsember 2020, kell 10:39 (EET)

Ma mäletan seda ka muul kujul, umbes et "ühe mõtte siiski lisaksin siia veel". Lihtsaim variant oleks võtta Pulleritsult veidi pikem lõik jaotisse "Tema kohta". Praegune lahendus häiris mindki, sellised jupid tuleks igal pool korda seada, lihtsalt ei jõua kõikjale. --Ehitaja (arutelu) 16. detsember 2020, kell 13:28 (EET)

Kuna artiklis viidatakase seda jutumärkides "Ma tahaksin lisada ühe mõtte" ja Rüütli lemmikväljendina, siis oleks vaja allikat, mis ütleb, et see pole nii või täpsustab tema tsitaati. Lemmiväljend on kahtlemata igati tsiteeritav lause ja kuulub Vikitsitaatidesse, eriti kui see on leidnud sellisel kujul väljatõstvat kajastust Postimehes. Ma saan aru, et see ei pruugi olla tavapärane tihkelt sisukas tsitaat, aga eemaldamiseks ei piisa väita, et see pole tsitaat, kui see allika väitel seda selgelt on. Et Rüütel on seda eri olukordades erinevalt kasutanud, see ei tohiks olla probleem, ka Kanti kategoorilisel imperatiivil on vähemalt kolm eri sõnastust ja nende variatsioonid. See konkreetne lemmikväljend-tsitaat iseloomustab Rüütlit presidendina, täpsemalt tema harjumust mitte kuigivõrd sisuliselt mingite teemadega haakides ikkagi omalt poolt mõni mõttetera lisada. Kahjuks ma paremat allikat ei leidnud, kui keegi leiab, siis võiks loomulikult täiendada. Praegu ennistan selle ülaltoodud põhjendusega. --Märt Põder (arutelu) 21. detsember 2020, kell 23:01 (EET)